Vaino Väljasele
Oli aeg, kus Vaino Väljas käis Kärdla keskkoolis. Seal kollases majas, mille õuel on vana kuur ja nüüd ka Vaino Väljase pink. Mina olin väike ja sõnakuulmatu tüdruk, koolijuhataja lapselaps. Ma tegin koerust, segasin tunde ka. Minu kasuisa oli keemia, loodusteaduste ja muu seesuguse õpetaja. Kui ma väga tülikaks muutusin, panid Vaino Väljas ja kasuisa mu keemiaklassi klaaskappi kinni.
Hiljem, vene aja ametlikus elus, sai Vaino Väljasest minu kaitsevaim. Ta ka helistas mulle aeg-ajalt, sünnipäeviti igatahes. Käis siin Hiiumaal mul külas ka. Ükskord rääkis ta oma pingist, sellestsamast, mis nüüd koolimaja õuel vana kuuri kõrval seisab. Ta tuli pingi avamisele. Pärast pidulike kõnede lõppu palus Vaino Väljas, kas ta ei tohiks korraks sinna kuuri minna. Ammustel aegadel käinud nad koos minu kasuisaga seal salaja suitsu tegemas. Korralikud ametnikud ei lubanud.
Mul on sellest hirmus kahju.
