Peaaegu kolm aastat on hiidlaste meeli ärevil hoidnud Hiiu maakonnaga piirnevate merealade planeerimine. Maavanem on vastu võtnud planeeringu, mis kavandab Hiiumaa lähistele merre suured tuulepargialad. Nüüdseks on planeering jõudnud siseministeeriumi järelevalvesse.
Vastuväidete ärakuulamine
Üks osa järelevalvest on planeeringule vastuväiteid esitanud isikute ärakuulamine. Minul oli au 11. augustil saada ära kuulatud siseministeeriumi osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki ja nõuniku Anni Konsapi poolt. Meie ühiseid vastuväiteid planeeringule aitas kaitsta Maie Jeeser. Eelnevalt olid ametnikud kohtunud Emmaste vallavanema ja Käina valla esindajaga.
Meie kohtumisel sai esitatud paljude hiidlaste seisukoht, et Hiiumaa ranniku lähedale ei sobi suured tuulepargid. Samas kinnitasime, et jääme jätkuvalt kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.
Samavõrra oluline oli meile kuulda, mida riigi esindajad räägivad antud planeeringust. Siseministeeriumi esindajad rääkisid oma üllatusest, et Hiiumaa võttis endale vabatahtlikult nii suured tuuleenergeetika alad kuigi riigipoole surve selleks puudub.
Ka pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) andnud siseministeeriumile arvulist eesmärki, kui palju tuuleenergiat peab planeering võimaldama toota. Põhjuse leian MKM energeetikaosakonna eksperdi Siim Meeliste 17. aprilli 2014 sõna-võtust mullu aprillis Hiiumaal toimunud energeetikaseminaril “Tuulepealne maa”, kus ta ütles, et taastuvenergia 2020. aastaks seatud eesmärk on juba saavutatud.
Maavanem otsustab ainuisikuliselt
Kokkuvõtteks: Eesti Vabariik ei vaja Hiiumaa lähistele suuri tuuleparke. Siiski on Hiiumaa lähistele planeeritud ulatuslikud alad tuugenite jaoks. Seejuures on arvestamata jäänud paljude hiidlaste ja Hiiumaa sõprade, looduskaitsjate, Eesti ornitoloogiaühingu ja paljude teiste vastuväited suurtele tuulepargialadele planeeringus.
Küsisin, kelle otsus on eelistada planeeringulahenduse valimisel meretuulepargi arendajaid? Katri-Liis Ennok vastas, et otsus, milline planeeringulahendus valitakse, on maavanema ainuisikuline kaalutlusotsus.
Seega on suurte tuuleparkide rajamine Hiiumaa lähistele Riho Rahuoja otsus. Ta küll kuulab ära eri osapooled, kuid viimane sõna on maavanemal ainuisikuliselt.
Maavanema vastutus on väga suur. Huvitav, kas Riho Rahuoja on tõepoolest valmis olema terve elu kogu Eesti jaoks see isik, kelle otsus muutis kauni Hiiu saare tööstuspiirkonnaks?
Veel saab sekkuda
Hiiumaa lähistele suurte tuuleparkide tulek on praegu veel kaalutlemisstaadiumis. Emmaste ja Käina vald ei ole merealade planeeringut kooskõlastanud. Nii kaua, kui need omavalitsused suudavad oma seisukohta kaitsta, ei ole võimalik maavanemal antud planeeringut kehtestada.
Kui aga peaks kehtestatama maavanema poolt vastu võetud planeeringulahendus, läheb lähiaastatel lahti suureks mere-tuulepargi ehituseks.
Siseministeeriumi osakonnajuhataja Katri-Liis Ennok kinnitas, et kui tuulepark on ehitatud, siis selle võrku ühendamiseks tehakse riigi eriplaneering. Sel puhul ei ole ei kogukonnal ega omavalitsustel võimalik palju kaasa rääkida – planeering tehakse, elektriliinid ehitatakse. Kohapeal saab kaasa rääkida vaid selles, millisest kinnistust liin läbi jookseb.
Ka maavanemal ei ole siis enam võimalust kaalutleda.
Kõppu ei jää vaadet ega vaikust
Paljud rõõmustasid, et Kõpu poolsaare otsas asuvale Neupokojevi madalale meretuulepargi sektsiooni ei ehitata. Vara rõõmustasime.
Praeguse planeeringu põhijooniselt on näha, et nii PT5 kui PT7 (planeeritud tuuleenergia tootmise alad Kõpust põhja pool ja Mardihansu lahes) merekaablid tulevad maale Kõpu poolsaare lääneosas. Mööda Kõpu poolsaart hakkab kulgema 330 kV õhuliin koos oma kaitsekoridoriga.
Siis ei jää Kõpu poolsaarele enam ei vaadet ega vaikust. Tõenäoline on ka teine, Hiiumaad poolitav, kõrgepingeliin. Nende liinide mastid on reeglina 45 m kõrgused ja vajavad vähemalt 80 m laiust kaitsekoridori. Ka ei pruugi rajatis piirduda ühe mastideriviga. Mastide püstitamiseks rajatakse ajutisi ehitusplatse ja -teid. Ja nende rajatiste puhul ei ole enam võimalust rääkida kaasa Hiiumaa looduse säilitamiseks – tegemist on riigi eriplaaneeringuga. Täna on kaasarääkimine veel võimalik.
Alajaam hiidlaste ehitada
Siseministeeriumi esindajad olid teadlikud hiidlaste huvist ringtoite vastu. Nende andmetel olevat olemas kooskõlastus liini viimiseks üle Vormsi.
Sai tõstatatud probleem, et “meretuulepargiliinis” on võimsust 330 kV, aga alajaama ehituse rahastajat ei ole. Tuginesime ASi Elering Kalle Kilgi 26. märtsil 2014 maavalitsuses toimunud elektrimajanduse ümarlaual välja öeldud seisukohale, et “kiirteelt mahasõidu” peaks ehitama huvitatud osapool, kas siis elektri-tarbija või arendaja.
Hoolimata suurest huvist sõlmida Hiiu vallaga ühiste kavatsuste protokoll (ÜKP), ei olnud arendaja valmis ÜKPsse alajaama ehituse rahastamist sisse kirjutama. Neid miljoneid eurosid aga pole hiidlastel kuskilt võtta. Anonüümsust soovinud spetsialistid on hinnanud, et alajaam, mis muudaks tuugenite toodetud 330 kV elektrienergia saarel tarbimiseks sobivaks 35 kV võimusega eleketrienergiaks, võiks maksta suurusjärgus 30 miljonit eurot. Sellise alajaama voolutarve aga oleks peaaegu sama suur kui kogu Hiiumaa praegune tarbimine.
Praegu veel on võimalus rääkida kaasa Hiiumaa tuleviku osas. Vaided planeeringule on üleval. Need on põhjendatud vaided ja näitavad, et valitud lahendus ei ole parim.
Maavanemal on põhjust veel kord kaaluda oma otsust. Praegune lahendus ei tähenda vaid tuulikuid silmapiiril vaid ka kõrgepingeliinidest lõhkilõigatud saart. Samas on veel võimalik ka teistsugune lahendus!
INGE TALTS
Hiiu vallavolikogu liige
PS. Ääremärkusena lisan, et eelnimetatud kohtumisel ei käsitletud looduskaitselisi küsimusi. Kuna need olid käsitletud keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel, on see teema keskkonnaministeeriumi pärusmaa ja siseministeerium sellega ei tegele. Looduskaitselisi probleeme saab vaidlustada halduskohtus peale planeeringu kehtestamist.
