Erakogu Lisatud siltidel põhjendatakse tee sulgemist autodele Covid-19 uue laine võimalusega ja praeguse majandusolukorraga. “See võib olla aja küsimus, kui ka meil uus kolle tekib ja me ei ole huvitatud, et see saaks alguse siit – meile peab jääma õigus sellist stsenaariumi vältida,” ütles Kõlar.
Telkimiste ja rahvakogunemistega lõunaneemel on tema sõnul juba varasematel aastatel probleeme olnud, aga olukorda on suudetud siiski hallata. Selleks aastaks prognoosivad eksperdid aga siseturismi ja telkimissurve kasvu.
“Territooriumi kontroll, prügimajandus ja kogu järele-valve võtavad tohutult energiat ja vahendeid ning oleme kokkuvõttes kõige selle eest korralikult peale maksnud.”
Muret on teinud tema sõnul ka tuleohutus lõunaneeme telkimisalal, mistõttu igasugune tule tegemine on seal samuti ajutiselt keelatud.
Kõlar väitis, et otsus on kõigi maaomanikega läbi räägitud ning tee sulgemisest on teadlikud ka politsei, maanteeamet ja keskkonnainspektsioon, kes on selle kooskõlastanud, koostöös maanteametiga said paika sissesõitu keelavad liiklus-
märgid.
Jalgsi võib minna
Kõlar ütles, et sellesuvine otsus tee sulgeda on erandlik, maandamaks võimalikke riske. Samas juhtis ta tähelepanu, et lõunaneeme ei pandud täielikult lukku, vaid jäeti võimalus parkida auto “Sissesõit keelatud” märgi juurde ja minna edasi jalgsi.
Põhjus, miks tee autodele suleti, oli soov vähendada telkivate, lõket tegevate ja seal kogunevate inimeste hulka lõunaneemel. “Just selleks oli vaja piirata sõidukite juurdepääsu, sest sõiduk on see, mis toob kohale telgi, inimese, küttepuud, prügi, alkoholi ja kõik muud hädad,” ütles ta.
Lõunaneemel toimuva jälgimiseks kasutab ta video- ja droonijärelevalvet ning see info on kirjas ka ala sissepääsude juures olevatel infotahvlitel. Ta ei välistanud võimalust, et tulevikus pääseb Ristna lõunaneemele näiteks vastava äpi abil.
Kahtlevad teede sulgemise õiguslikkuses
Teede sulgemine on juba tekitanud protesti ning tõkkeks langetatud puid on teelt ka eemaldatud.
Kõlar ütles, et kui selline tegevus jätkub, pole maaomanikel muud võimalust kui sulgeda kogu teritoorium üldse igasuguseks liikumiseks ja siis jääb puhkajate kasutada ainult kallasrada. Tema sõnul seda aga maaomanikud ei soovi.
Tarmo Siku meiliaadressilt saadetud ja Kalana küla elanike nimel Hiiumaa vallavanemale saadetud ühispöördumises seisab, et nad on mures Ristna lõunaneeme äkilise sulgemise pärast ja nende hinnangul on see põhjendamatu.
Pöördumises leitakse, et radade sulgemise tegelik põhjus on üksnes Kõlari ärihuvi ja soov suunata turistid tema Surfiparadiisi Risna põhjaneemel. “Põhjused, mis tulenevad covid-19 levikust, on selgelt otsitud, asjatundmatud ja tegelikult väärad,” seisab pöördumises.
Külaelanikud tegid vallavanemale ettepaneku, et Ristna lõunaneemele viivad teed võiksid olla avalikus kasutuses.
Ühtlasi paluti vallavalitsusel kontrollida, kas see tegevus on kooskõlas Paap Kõlari poolt pikaajalise rendilepinguga võetud kohustustega.
Kõlar juhtis tähelepanu, et teede sulgemisel puudub igasugune seos tema rendilepinguga Ristna põhjaneemel ja lõunaneemel on tegu üksnes eramaadega.
Sama kinnitas pöördumisele vastanud Hiiumaa vallavanem Toomas Rõhu, kes lubas ka Ristna lõunaneemel toimuva õiguslike alustega tegeleda.
Hiiu Lehe andmetel on Kõlari ettevõttel 2004. aastast Ristna põhjaneemel asuva Surfi kinnistu hoonestusõiguse pikaajaline, 50aastane leping Riigimetsa majandamise keskusega.
