RMK RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialisti Margus Pensa sõnul andsid leiud teadmise, et metsist suuremate tuumalade servaaladel siin-seal siiski veel leidub ning need väikesed asurkonnad moodustavad tuumalade vahel olulisi astmelaudu.
“Samas on mitmed sobivad elupaigad tühjad, mis viitab, et kohati pole puudus mitte elupaikadest, vaid metsistest,” sõnas Pensa.
RMK töötajad kontrollisid metsise (Tetrao urogallus) esinemist keskkonnaagentuuri metsise elupaigamudeli alusel välja valitud
22 piirkonnas, millest 19s puudus varasem teave metsise olemasolu kohta. Seire käigus leiti neli uut mängupaika ja tuvastati metsise esinemine seitsmel uuel alal, kus mängu sedakorda näha ei õnnestunud. Kokku loendati 15 metsisekukke, enamik neist ootuspäraselt Alutagusel, kus kümnest kontrollitud alast vaid ühel ei õnnestunud metsist tuvastada.
Kuidas metsis saartele sai?
Pensa ütles Hiiu Lehele, et Hiiumaal olevat 20. sajandi algul olnud veel umbes 100 metsisekukke. Peale sajandi keskpaika aga enam leide ei ole. Pensa viitas, et esimeses Eesti linnuatlases, mis kajastab perioodi 1976–1982, ei ole Hiiumaalt ühtegi metsisevaatlust. Saaremaal olevat metsis kadunud veelgi varem, juba 19. sajandil.
“Ühest põhjust on raske välja tuua, küsimus on ka see, et kuidas metsis üldse saartele sai, sest üldine arusaamine on, et metsis suuri veealasid ületada ei taha,” arutles Margus Pensa. “Võimalik, et inimene tõi metsise millalgi jahilinnuna saartele, aga kindlalt seda ei tea.”
Aivar Leito ja Tiit Leito koostatud Hiiumaa linnustiku ülevaates (2011) märgivad autorid, et metsis oli veel 20. sajandi algul Sise-Hiiumaal tavaline lind (Loudon 1909). Eelmise sajandi keskel oli ta aga muutunud haruldaseks (Kumari 1967) ning viimased kohtamisjuhud pärinevad 1970ndatest aastatest (Tõnisson 1975, Kallas 1988).
Nõukogudeaeg tõi languse
Praegu mängib kevaditi Eesti metsades hinnanguliselt 1300–1600 metsisekukke, 90 protsenti arvel olevatest mängupaikadest asub riigimetsas.
1925. aastal loendati riigimetsas 1400 mängivat metsisekukke ja jahipiirangute rakendamisega suudeti 1939. aastaks metsise arvukust kasvatada 2435 kukeni. Kui esimese Eesti Vabariigi aegne metsise arvukuse langus suudeti jahipiirangutega tõusuks pöörata, siis nõukogudeaegne ulatuslik soode kuivendamine ja kiskjate arvukuse kasv on kaasa toonud metsise asurkonna pideva kahanemise. Viimase 80 aastaga on riigimetsas metsisekukkede arv vähenenud 900–1200 isendi võrra.
Metsis on Euroopa suurim kanaline, kelle Eesti ornitoloogiaühing mullu valis Eesti aasta linnuks. Tegemist on päevase eluviisiga valdavalt paikse linnuga, kes veedab olulise osa ajast kuni 3 kilomeetri raadiuses ümber mängu-
paiga. Mängupaigana eelistab metsis 80–130 aasta vanuseid siirdesoomännikuid.
Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide teise kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka.
78 protsenti riigimetsas olevate mängupaikade pindalast asub kaitsealade sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus ei ole lubatud.
