Laureaat: Tunnustada võikski neid, kelle igapäevatöö vähem silma paistab

Värske maakonna teenetemärgi laureaat, kunstnik Tiiu Valdma ütles, et rohkem võikski tunnustada neid, kelle igapäevatöö vähem silma paistab.
“Olen alati mõelnud, et kunstniku töö pannakse seina peale ja kõik näevad ja saavad teada, aga tunnustada tuleks neid ameteid, mis kogu aeg niimoodi välja ei paista,” selgitas Valdma.
“Ta on nii südamlik inimene, alati nii positiivne,” kiitis ta teist laureaati Hilja Hiiemetsa.
Tiiu tunneb Hiljat tänu sellele, et too on Hiiu Villas käinud lõnga ostmas, patsiendina pole tal temaga kokkupuuteid olnud. “Ma ei armasta arsti juures käia!” teatas Valdma.
Hilja Hiiemets omakorda ütles, et Tiiu Valdma vaibad ja käsitööd on tema meelest maailma kõige ilusamad: “Tema vaibad on mu lemmikud – kohe kui ma Hiiumaale tulin, jäid need mulle silma.”
Hiiemets: Minu juur on siin
Hiiemets, kel saab täis 36 aastat Hiiumaal, meenutas seda, kuidas ta pealinnast saarele tuli: “Väga meeldivalt suhtuti minusse, väga vastuvõtlikult, aga üks pisike nõks jäi alati puudu.” Seda, et nüüd on ta päris oma, tunnetas ta 2003. aastal ehkki tõdeb, et eks see tilluke nööpnõelatorge on ikka tunda: “See vist ei kaogi kunagi ära, aga ma tunnen, et see kuusk seal väljakul oma juurtega – seal on minu väike juur ka.”
Algul lastearsti, praegu perearstina töötav Hiiemets ütleb, et mõlemad tööd on toredad, aga perearstiks tuli hakata n-ö sunniviisil. Õnneks on ta Hiiumaa haigla sünnitusosakonna lastearst ja seal on õpitud erialast palju kasu.
Vabatahtlikuna juhib Hilja Hiiemets Pühalepa Laurentsiuse kogudust, samuti laulab naiskooris Anna. “Kogudus on meil nii väikene, et sellega on vähe tegemist, aga koorilaul on kogu aeg mu hobi olnud,” selgitas ta. Üleeestilisel laulupeol laulis ta esimest korda 1969. aastal ehk täpselt pool sajandit tagasi.“Nüüd läheme jälle kui vähegi saab ja konkursi läbime.”
Ja miks ei peaks saama – kirikukoori Anna lauljatel pole veel ühtegi laulupidu vahele jäänud.
Kolm teenetemärki, kolm tegijat
Maakonna teenetemärgi said tänuks tehtu eest perearst Hilja Hiiemets, tekstiili­kunstnik Tiiu Valdma ning Emmaste esimene vallavanem, vabatahtlik päästja Aare Ernes. Kui Hilja Hiiemets oli tunnustusest kuuldes lausa sõnatu, siis Tiiu Valdma ütles, et tema süda ja hing kuuluvad Hiiumaale ning tänas oma toetavat peret, et ta on kunstnikuna saanud nii palju loominguga tegeleda.
Aare Ernese teenetena loeti üles valla ülesehitamine Eesti taasiseseisvumise algaastatel, kui temast sai Emmaste valla esimene valla­vanem. Selles ametis oli ta aastatel 1992–1996. Peale riikliku päästedepoo sulgemist Emmastes seisis Ernes selle eest, et ka selles piirkonnas oleks õnnetusse sattunud inimestele abi tagatud. Ka on tema eestvedamisel rajatud Sõru ja Tärkma sadam, mis mõlemad kujunenud piirkonna sümboliteks.
“Mis ma oskan nüüd öelda? Vanasti öeldi selle peale, et see on muidugi kollektiivi tubli töö ja innustab tuleviku võitudele, aga midagi ma lubada ei julge,” ütles Ernes, kutsudes saalis esile naeru­pahvaku. Ta tänas kõiki, kes selle mõtte peale tulid ja tunnustamiseks esitasid.
Armastust ja kokkuhoidmist
Hiiumaa valla volikogu esimees Aivar Viidik tuletas oma kõnes taas kord meelde legendi Leigrist, kelle pojad omavahel hästi läbi ei saanud ja tõmbas paralleele täna­päevaga. Samuti tõstatas ta umbusaldamise teema, küsides, kas see on alati kõige parem lahendus.
Ta meenutas filmi “Tõde ja õigus” lõpustseeni, kus noor Andres ütleb vanale Andresele, et tööd oled sa teinud, aga armastust Varga­mäele ei tulnudki. “Võib-olla on just armastus see, millest me siingi üksmeele saavutamisel kõige rohkem puudust tunneme?” küsis Viidik ja soovis hiidlastele töökust ja armastust. “Ainult nii saame koos ja ühisel nõul edasi ja ainult nii kestame igavesti.”
Vallavanem Reili Rand kutsus märkama tegusaid inimesi ja head, mis meie maailma rikkamaks muudab, selle asemel, et keskenduda rahuolematusele ja kriitikale. Ta loetles inimesi, saavutusi, sündmusi ja õnnestumisi, kelle või mille üle oleme saanud rõõmu tunda. Õnnestumiseks nimetas ta ka haldus­reformi Hiiumaa varianti: “Ehitasime üles Eestis ainulaadse oma­valitsuse, et olla inimestele lähemal, hoida piirkondlikku identiteeti ja kokkukuuluvustunnet.”
Rand rõhutas, et igaühel meist on vastutus Hiiumaa käekäigu eest, meist igaühest sõltub, kui jõudsalt me liigume ja kui kiire on meie areng ning ta soovis senisest suuremat kokkuhoidmist kogukonnana. “Me ei pea üksteisega sugugi kõiges ühel meelel olema, kuid sooviksin, et tunneksime uhkust, et oleme hiidlased, et oleme eestlased. Rohkem mõistmist ja oma asja ajamist, rohkem usaldust ja vähem näpuga näitamist,” soovis vallavanem.