Justiitsministeeriumi koostatud statistikast selgus, et kuritegevuse tase kogu Eestis esimesel poolaastal oluliselt ei muutunud, Hiiumaal oli registreeritud kuritegude arv selgelt langustrendis.
Kui mullu registreeriti Eestis aasta esimese kuue kuuga 12 692 kuritegu, siis sel aastal 12 686. Märgatavalt vähenes raskete vägivallakuritegude arv; samal ajal aga kasvas arvutikuritegude registreerimine.
Kärdla politseijaoskonna andmetel registreeriti tänavu esimesel poolaastal kokku 38 kuritegu. Eelmisel aastal samal perioodil oli selleks numbriks 51. Seega on Hiiu maakonnas kuritegude arv langustrendis.
“Hea meel on tõdeda, et eelmisel aastal märgatavalt kuritegevuse numbrit kasvatanud internetikelmuseid on registreeritud 14 võrra vähem. See näitab, et inimeste teadlikkus on kasvanud ning oma isikuandmete avaldamisega ollakse ettevaatlikumad – neid ei avaldada enam kergekäeliselt võõrastele,” märkis Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp.
Liiklusalaste kuritegude puhul on numbrid mulluse poolaastaga identsed – nii sel poolaastal kui ka eelmisel registreeriti üheksa liiklusalast kuritegu.
“Kahjuks on aga selle aasta esimeses pooles kasvanud vägivallakuritegude arv,” märkis politseijuht. Kui eelmisel aastal oli selleks ajaks Hiiumaal registreeritud 11 juhtumit, siis sel aastal on kirjas 17 vägivallajuhtumit.
“Kasv on tulnud peamiselt lähisuhtevägivalla juhtumite ning peomeeleolus tekkinud erimeelsuste tõttu. Viimases mängib kindlasti rolli alkoholi liigtarvitamine,” ütles Raudsepp.
Vägivallakuritegusid vähem
Hiiumaal sel ega eelmisel aastal raskeid vägivallakuritegusid toime ei pandud.
Eestis kokku registreeriti tänavu raskeid vägivallakuritegusid kokku 50, eelmisel aastal 81. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kokku 14, mullu 29.
“Tapmiste ja mõrvade puhul paistis 2020. aasta silma sellega, et nende arv tõusis, katkestades pikaajalise langustrendi. Sel aastal on sellised kuriteod taas languses, mis on kindlasti hea näitaja,” ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
Kogu Eestis langes ka kergemate vägivallakuritegude arv. Kehalisi väärkohtlemisi registreeriti kuue kuuga 2882, aasta tagasi 3034. Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti esimesel poolaastal 110, aasta tagasi 172.
Positiivne on ka liikluskuritegude arvu vähenemine. Liiklusreeglite teadliku rikkumisega kaasnes raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi 12, aasta tagasi 24. Joobes sõidukijuhtimise kuritegusid registreeriti 1183, mida on 228 võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Rohkem vargusi ja kelmusi
Kuriteoliikidest suurima osa moodustasid vargused (27% registreeritud kuritegudest). Neid registreeriti 3449 ehk 78 võrra enam kui eelmisel aastal.
Oluliselt on tõusnud kelmuste ja arvutikelmuste arv. Kui mullu registreeriti esimesel poolaastal 400 kelmust, siis sel aastal 577.
Veelgi enam kasvas arvuti-kelmuste arv: mullu registreeriti esimesel poolaastal 352 arvutikelmust, nüüd 678. Arvutikuritegude arv on kasvanud juba aastaid, märkis Sööt.
