Liis Remmelg Lumekahur töötas kokku 40 tundi ja tootis lund hunnikusse, eelmisel nädalal, kui seda sai kokku piisav hulk, lükkas traktor lume laiali ja rajad sõideti sisse.
Rada asub Linnapargis Kärdla laululava vastas oleval muruplatsil ja on 130 meetrit pikk. Raja paksus on minimaalselt 30 sentimeetrit, et rajapõhi sulailmale vastu peaks ning laius üle 3 meetri. Ruumi on nii klassikalise tehnikaga kui vabastiilis sõitja jaoks.
Suusarada on valgustatud ja valgustus töötab sama kaua, kui üldine linna tänavavalgustus, mis põleb igal ööl kella üheni ja süttib hommikuti kell viis.
Kollane lumi
Palju kõneainet on tekitanud lume kollakas värvus, selle põhjuseks on, et vett võeti Nuutri jõest, mis saab alguse rabast ja mille vesi just seetõttu on pruunikas. Vett võib kuluda tootmisel ühes tunnis maksimaalselt 30 kantmeetrit, see tähendab, et raja jaoks kulus seda 1200 kuupmeetrit. Seega oli jõevee kasutamise võimalus suur kokkuhoid ja kuludeks vaid elekter ja tööjõud.
Elektritööd, lume laialivedu ja suusaraja valmistamise teenus osteti kohalikelt ettevõtjatelt. Lumekahurid ja rajafreesi andsid Hiiumaa vallavalitsusele tasuta kasutamiseks Jõulumäe tervisespordikeskus ja SA Eesti Terviserajad. Ainuke sellega seotud kulu Hiiumaa vallavalitsuse jaoks oli seadmete transport Hiiumaale ja hilisem seadmete transport tagasi Jõulumäele.
Õppisid koos
Lume tootmist korraldas Hiiumaa vallavalitsus, Hiiumaa jooksugrupp oli protsessis nõustaja ja käivitaja rollis. Liis Remmelg Hiiumaa jooksugrupist rääkis, et Kärdla linnapargis toimetas üheksaliikmeline tiim, mille liikmed alles omandasid esimesi kunstlume tootmise kogemusi. “Elektrik aitas osaliselt ümber ehitada kohapealse elektrisüsteemi ning raja valmistamisel katsetati lume laialivedu mitme erineva ettevõtte tehnikaga, kuni leiti kõige sobivam,” tõi Remmelg näiteid.
Kaugjuhtimise teel juhendas lume tootmist raja freesimise ehk lõppviimistluseni välja Jõulumäe tervisespordikeskuse juht Eido Tasalain. Samuti jagas praktilisi näpunäiteid SA Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke.
Juhtus ka äpardusi
Remmelg rääkis, et kõik ei läinud sugugi libedalt. Nii lülitus esimesel lumetootmise katsel elektrisüsteemi peakaitse kolmel korral välja, lisaks purunes veevoolik. “Sellistel puhkudel tuleb operatiivselt reageerida, kuna on suur oht, et veevoolikud ja veepump võivad jäätuda ning lumekahuri mootor külmuda või läbi põleda,” selgitas ta.
Remmelg ütles, et edaspidi koosneb tootmistiim ideaalis vaid kuuest inimesest, kus nelja inimese vahel on ära jagatud tootmisprotsessi jälgimine, üks veab laiali toodetud lume ning teine teeb lumest raja ja hiljem freesib selle.
Remmelgu sõnul sõltub lumekahuri efektiivsus ka sellest, mida rohkem on külmakraade. Tema sõnul on mõistlik tootmist alustada alates 5–6 külmakraadist ja maksimaalne efektiivsus saavutatakse 8–9 külmakraadi juures.
Suurem osa linnapargi kunstlumest toodeti 24 tunni jooksul 7–8 miinuskraadi juures. Tootmist alustati
5 miinuskraadi juures ja lõpetati samuti 5 miinuskraadi juures, kui ilm hakkas soojenema.
