Praeguse vabariigi valitsuse kokkuhoid energiaarvete hüvitamisel võib osutuda peaminister Kallase Pyrrhose võiduks.
Peaminister on oma plaaniga, vältida energiakulude katmisel lausalist doteerimist ja toetada vaid vähemkindlustatud elanikegruppe, jäänud üsna üksi. Ehkki n-ö kokkuhoidliku perenaise põhimõte on ju õige.
Kallase selgitus, et riik ei tooda elektrit, ei edasta selle eest arveid ega kehtesta energiahindu, kõlab olukorras, kus toetust taotlema oodatakse tuhandeid perekondi ja praegu eriti protestimeelsed jõukamad ja rohkem elektrit kulutavad elanikud jäetakse toetuseta, üsna ebakindlalt.
Päevaleht vahendas Norras elava eestlase Liina Veerme sealseid kogemusi. Kuigi sihtgrupipõhist toetust arutati Eestiga samal börsil olevas Norras, kadus mõte tema sõnul sama kiiresti kui tuli. Valitsuse hinnangul oli vaja tegutseda kiiresti ning mõisteti, et lihtsam on toetada kõiki, kui hakata tegelema bürokraatiaga, kus inimesed peavad avalikustama oma palganumbreid. “Soov oli pakkuda inimestele jõulurahu, sest sarnaselt Eestile olid ka siin inimesed väga-väga mures,” ütles Norras elav eestlane.
Seega võttis Norra detsembris vastu toetuse, et riik kompenseerib kõikidele kodutarbijatele osa elektriarvetest nende tundide eest, kus kuu keskmine börsihind on kõrgem kui
70 eurot megavatt-tunni kohta. “Valitsus on pärast toetusprotsendi tõstmist palju positiivset tagasisidet saanud. Inimesed paistavad olevat täna sellega väga rahul,” tõdes Veerme. Toetus kehtib kuni 5000 kilovatini kuus ja ettevõtetele toetus ei kvalifitseeru.
Eestis pole rahulolust juttugi ja opositsioon kasutab olukorda ära. Postimehe uudistesaates
teatati eile juba, et valitsus on agoonias, Isamaa plaanib umbusaldamist ja kuluaarides sosistatakse uuest koalitsioonist.
14. jaanuar 2022
