Tavaliselt võtab iga korteriühistu oma maja rekonstrueerimise ette üksi, kuid Käina kolme maja elanikud on jõud ühendanud.
Esimene ühistöö tulemus – rekonstrueerimisprojekt – sai valmis just neil päevil. Selle tellisid Käina alevikus Mäe tänaval asuvad korteriühistud (KÜ) Kolmik, MOKSI ja naabruses, Sõpruse tänaval asuv KÜ Lohu kolme peale.
“Võtsime ette natuke suuremalt ja tegime kolm maja korraga,” ütles KÜ Kolmik juhatuse liige Tanel Põldma.
Koos tegutsedes loodeti hakkama saada soodsamalt ning Põldma sõnul see ka õnnestus. Ühiselt palgati nii projekteerija kui konsultant. Kui projekteerija vajadus on selge – muidu projekt ei valmi, siis konsultandi palkamine tuleneb SA KredExi nõuetest. Põldma selgitas, et konsultandi ülesandeks on taotlus koostada ja “asjad korda ajada”, samas jääb ühistule ühistu roll – kõik eelnevalt üle vaadata, läbi mõelda ning lõpuks ühistu koosolekul kinnitada.
Arutelu detailide täpsusega
“Õnneks on meil suht ühtne maja ja oleme saanud oma otsused tehtud,” rõhutas Põldma ühistuliikmete toetuse tähtsust.
KÜ MOKSI juhatuse liige Kauri Kiivramees ütles samuti, et kokkuleppeid tehes otsivad nad lahendusi, mis võimalikult paljudele ühistu liikmetele on vastuvõetavad. Ta möönis, et kavandatavad tööd toovad kaasa rahalisi kohustusi ühistu liikmetele, kuid teisalt vajavad ligi nelikümmend aastat vanad majad põhjalikku remonti. “Mida kaugemale töid lükata, seda kallimaks need lähevad.”
Nüüd, kui projekt valmis, meenutas Põldma, et protsessi alustades ei kujutanud nad ette, kui palju on “paberimajandust” ja läbiarutamist majaelanikega. “Meil puudus ettekujutus, kuidas neid asju ajada ja kuidas me tahame, et meie maja tulevikus välja näeks.”
Töö käigus arutati majaelanikega läbi erinevaid variante ja lahendusi. Näiteks kaaluti, kas rõdud kinni ehitada, kas teha prantsuse rõdud, millise disainiga, kas majaesised lodžad klaasida või lihtsalt soojustada ja jõuti vahel päris detailsete küsimuste juurde. Siiski on Põldma veendunud, et seda kõike ei tasu karta ja tuleb lihtsalt ette võtta ja sammhaaval, rahulikult teha.
Osaline või terviklik
“Meil on nüüd valminud täisprojekt, mida saame kasutada erinevates KredExi taotlusvoorudes kui ka muude rahastamisvõimaluste otsimisel,” ütles Põldma. Projekti on seejuures võimalik osadeks jagada ja n-ö juppidena ellu viia. Näiteks kui taotleda raha ventilatsiooni jaoks, lisatakse taotlusele olemasolev ventilatsiooniprojekt. Seega on kõik vajalikud projektid olemas ega pea iga kord uut projekteerimisprotsessi alustama.
KÜ Kolmik juhatusse kuuluv Jana Nigu märkis, et osaline renoveerimine annab ka osalise tulemuse. Ta rääkis, kuidas nende kortermaja üleviimine kaugküttele mõned aastad tagasi muutis elamistingimusi palju paremaks, kuid selgus ka vajadus renoveerida maja tervikuna. “Kui hoone on soojustamata, siis kaugkütte mõju jääb poolikuks,” põhjendas ta.
Konsultandid abiks
Kolme maja põhjaliku renoveerimise mõte sai hoo sisse mullu suvel, kui vallavalitsus korraldas majade soojustamisest ja rekonstrueerimisest huvitatud korteriühistutele tasuta konsultatsioonid. “Kasutasime seda võimalust,” lausus Tanel Põldma ja lisas, et neid aitas Tarmo Seliste, üks kahest valla palgatud konsultandist. “Tarmo juhendas meid, kuidas-mida-kuskohas teha. Tema abiga palkasime endale tehniliseks konsultandiks Jüri Kodasma, kes omakorda võttis hinnapakkumised ja leidis meie majadele projekteerija – me ei pidanud hakkama kõike ise leiutama.”
KredExisse plaanivad ühistud esitada taotluse sellepärast, et sel puhul on lisaks toetusele loota ka laenu tagamist. Olenevalt taotlusvoorust on omaosaluse määr kõnealustes meetmetes 50–70 protsenti, mis ühistu jaoks tähendab suurt laenu. Põldma sõnul aga on Hiiumaal asuval laenutaotlejal raske laenu saada.
“Ilma projektita ei saanud me rahastust taotleda, nüüd hakkame taotlusvoorudel osalema ja vaatame, kuidas läheb ning kas kolme majaga on lihtsam,” tutvustas Põldma edasist plaani.
Taotlejaid lisandub
Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et vallavalitsus toetas eelmisel aastal kortermajade rekonstrueerimist, kuna teadaoleva info põhjal oli suur vajadus teabe ja konsultatsioonide järele. Konsultandid Tarmo Seliste ja Aare Vabamägi kohtusid kolme kuu kestel huvilistega ning sügiseks olid 14 kortermaja ühistud kohe valmis KredExi toetusega või ka ilma maja rekonstrueerimisega edasi minema.
“Teame, et nii mõnigi korteriühistu liigub suunas, et esitada taotlus 2021. aasta toetusvooru, see tähendab, et koostatakse ehitusprojekti, et siis edasi minna,” lisas Pihlak.
Seliste hinnangul on Hiiumaa korteriühistud väga tublid. “Kuna KredExi toetust pole saarel kortermajade korda tegemiseks eelnevalt väga kasutatud, on arusaadav, et asjade arutamine ühistus ja toetuse taotlemine võtab aega,” lisas ta.
Seliste usub, et kui riigi pakutud toetusvõimalused jätkuvad, näeme lähiaastatel kortermajade rekonstrueerimise lainet, mis praktikas tähendaks umbes viie maja kordategemist igal aastal. Alustada soovitab Seliste ühistusisesest arutelust ning siis uurida erinevaid rahastus- ja toetusvõimalusi. Valla andmetel on Hiiumaal kokku 69 kortermaja.
Kaks taotlust menetluses
2020. aastal oli KredExil kaks korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru.
Esimeses, voorupõhises meetmes ühtegi taotlust Hiiumaa korteriühistutelt ei olnud. Kokku esitati Lääne-Eesti piirkonnas, mis hõlmab Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonda, 16 taotlust, nendest rahuldati 13.
Lisaks võttis sihtasutus vastu erakorralise rekonstrueerimistoetuse taotlusi. Monika Pihlaku andmeil laekus Hiiumaalt neli taotlust, millest kaks said positiivse vastuse. Mõlemad ühistud soovisid majade osalist rekonstrueerimist.
Aasta lõpul teatas KredEx erakorraliste kriisimeetmete ajutisest peatamisest. See puudutas ka hoonete energiatõhususe suurendamiseks mõeldud erakorralist rekonstrueerimistoetust ja renoveerimislaenu, kuid esmase positiivse otsuse saanud taotluste menetlus teate kohaselt jätkub.
