Ainsana tänavu Hiiumaa gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetav Anna Maria Altmäe leiab, et koduõpe põhikooli ajal andis talle tugeva põhja iseseisvaks õppimiseks ja kasvatas kohusetunnet.
Anna Maria Altmäe alustas kooliteed esmalt koduõppel ja seejärel individuaalõppes. “Kaks päeva nädalas käisin koolis ja kolm õppisin ise kodus,” kirjeldas ta koolinädalat. Altmäe sõnul oli koduõpe tema perekonna otsus selleks, et nad rohkem koos olla saaksid. “Kuna minu vanemad töötavad kodus, oli meil ka see võimalus.”
Altmäe leiab, et koduõpe andis talle väga hea iseseisva õppimise kogemuse ja kohusetunde ning aitas ka gümnaasiumis hästi hakkama saada. “Gümnaasiumis õppimine pole vaid tunnis õpetaja kuulamine, palju peab ka iseseisvalt pingutama ja õppima.”
Koduõppelt Hiiumaa gümnaasiumi õppima asudes tajus ta siiski gümnaasiumi ja põhikooli raskusastmete vahet, uued klassikaaslased aga võtsid ta väga hästi vastu. “Ma ei ütleks, et on mingit vahet, kas tulen gümnaasiumi tavakoolist või individuaalõppelt,” ütles ta ning soovitab kõigil peredel, kel see võimalik, laste koduõpet proovida.
Hiiumaalt tasemel haridus
Altmäe on väga rahul ka sellega, et otsustas kolm aastat tagasi õpinguid jätkata just Hiiumaa gümnaasiumis. “Arvan, et ei saanud siit kuidagi nõrgemat haridust kui mandrilt, võib-olla ehk Nõo reaalkoolist oleksin tugevama põhja saanud, aga seal keskendutaksegi reaalainetele.”
Altmäe sõnul oli väga tore, et ta sai kauemaks koju jääda ja oma perega koos olla. “Isiksusena ei olnud ma valmis peale põhikooli mandrile kooli minema,” tõdes ta.
Nüüd lõpetab ta tänavuses lennus ainsana gümnaasiumi kuldmedaliga. “Ma ei ütleks, et kuldmedal raskelt tuli ja selle nimel millestki loobuma oleksin pidanud,” rääkis Altmäe ja lisas, et pidi lihtsalt pingutama. Õpingute kõrvalt jäi tal aega nii muusikakooliks kui võrkpallitreeninguteks.
Esialgu pidi ta küll lõpetama hõbemedaliga, aga kuna on lubatud ühe kursuse hinnet parandada, siis seda võimalust ta ka kasutas. “Mõtlesin, et kui see võimalus juba anti, miks mitte proovida ja parandasin oma inglise keele hinnet.”
Plaan õppida arstiks
Altmäe teadis juba varem, et tahab edasi minna ülikooli, samas neile, kes tulevikus ülikoolis õppida ei soovi, soovitab ta minna hoopis mõnda kutsekooli. “Lihtsalt kolmeks aastaks gümnaasiumi istuma tulla pole mõtet, kui ei plaani ülikooli edasi õppima minna, seda aega saab paremini kasutada,” märkis ta.
Altmäe sõnul Eestis kutsekoolide väärtust alahinnatakse. “Mina arvan, et peale põhikooli oleks ikkagi kindlam minna kutsekooli ja endale omandada elukutse,” on tema soovitus.
Gümnaasiumisse õppima asudes polnud Altmäe tulevases erialavalikus veel kindel. Alles viimasel aastal küpses plaan sügisest Tartu ülikooli arstiteaduskonda õppima asuda.
Mis eriala arstiks ta saada soovib ja kas ta kunagi ka Hiiumaale tagasi tuleb, Anna Maria Altmäe veel kindlat vastust ei andnud. “Praegu arvan, et soovin saada kas pere- või lastearstiks, aga see võib veel aastatega muutuda,” märkis ta.
Hiiumaaga soovib ta ka edaspidi tihedalt seotuks jääda ja kodusaarel käia, aga kas kunagi ka päriseks tagasi tuleb, seda näitab aeg.
