AS Elektrilevi plaanib nn viimase miili programmi raames rajada tuleval aastal Hiiumaale umbes 840 kiire internetiga liitumise võimalust. Külad, kuhu uued ühendused välja ehitatakse, jaotuvad osavaldade vahel üsna ebaühtlaselt.Ettevõtte uute teenuste projektijuhi Mait Rahi andmetel hõlmavad kavandatud tööd Hiiumaal 34 asulat. Kui võrrelda asulate arvu, kuhu uued liitumisvõimalused välja ehitatakse, võib märgata osavaldade vahel suurt erinevust.
Kõige enam külasid, kuhu kiire internet Elektrilevi vahendusel jõuab, on Pühalepa osavallas, kokku 14. Kiire interneti saavad Suuremõisa, Aruküla, Hellamaa, Heltermaa, Kuri, Linnumäe, Kärdla-Nõmme, Nõmba, Pilpaküla, Sääre, Tareste, Tempa, Tubala ja Värssu elanikud.
Emmaste osavald on nimekirjas viie külaga: Emmaste, Nurste, Tärkma, Valgu ja Õngu. Kõrgessaare osavallast on nimekirjas Kõrgessaare alevik ja vaid kolm küla: Luidja, Kiduspe ja Tiharu.
Käina osavallas rajab Elektrilevi võrku Käina alevikus ja üheksas külas: Mäeküla, Kuriste, Männamaa, Kassari, Esiküla, Taguküla, Vaemla, Orjaku ja Nasva.
Veel on nimekirjas Kärdla linn, kus asustustihedus teiste osavaldadega võrreldes niigi suurem, seetõttu ka vahemaad liitumispunktide vahel lühemad ning ühe liitumiskoha väljaehitamise hind Elektrilevi jaoks odavam ehk kuluefektiivsem.
Salajased kriteeriumid
Rahi ütles, et eelise võivad saada rahvarohkemad nn valge ala piirkonnad, aga on ka teistsuguseid näiteid.
“Otsustuskriteeriume on mitmeid,” märkis Rahi, jättes täpsustamata, mille alusel on tehtud valikud Hiiumaal.
Valgeks alaks loetakse turutõrkepiirkondi, kuhu sideettevõtjad ei plaani kiiremat võrku viia.
Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid, kes Hiiumaa vallavalitsuse poolt peab ühendust ASi Elektrilevi esindajatega, ütles, et temale teadaolevalt on Elektrilevil kolm valikukriteeriumi. Esmalt peab olema tegu Elektrilevi kliendiga, teiseks peab olema veetud õhuliin, mis teeb ehitamise odavamaks ja kolmandaks peab seal olema palju liitujaid. “Nii saaksid nad võimalikult odavalt ehitada ja saaksid kohe ka kliente.”
Valged alad jäävad ikka ilma
Elektrilevile on üle antud ka Hiiumaa valla elanike seas läbi viidud küsitluse tulemused, mida ettevõte on lubanud kasutada. “Aga kui palju nad seda kasutavad,” kahtles Laid. “Majanduslikult on ju soodsam ehitada suur hulk liitumisi just suurematesse asulatesse ja äriliselt ma saan aru, miks seda tehakse, aga esialgne mõte oli ju niinimetatud viimane miil ehk kiire interneti viimine maakohtadesse, valgetele aladele.”
Laid juhtis tähelepanu, et esialgu ei olnud Kärdla, Käina, Kõrgessaare ja Suuremõisa üldse valgeks alaks määratud, aga hiljem võeti see piirang maha ja nüüd loetakse needki asulad valgete alade hulka. Suuremate asulate arvelt aga väheneb hajaasustusega piirkondade osa.
Laid: Elektrilevi hämab
Mõnedes loetelus olevates külades aga on optiline kaabel juba olemas. Nii veeti optiline kaabel 32 Orjaku, Nasva ja Kaigutsi küla majapidamisse 2017. aastal.
Mait Rahi väitis juuni algul, et Elektrilevil puudub täpne teadmine, kes ja mis mahus on varasemalt Hiiumaale sidevõrku rajanud.
Üllar Laid aga ütles, et ta on korduvalt tähelepanu juhtinud kohtadele, kus on kiire internet juba olemas. “Nad on selle teadmiseks võtnud ja kui tuleb uus nimekiri, on need jälle seal sees,” oli ta nördinud.
Kiire internet on tegelikult samasugune taristu, nagu elektri-, vee- ja teedevõrk. Seda vajavad praegused elanikud, kuid osavallavanem teab palju näiteid, kui tänapäevasele internetivõrgustikule juurdepääsu puudumine on katkestanud uute elanike plaani tulla Hiiumaale elama või siin pikemalt viibida.
Elektrilevi alustas Eesti esimese operaatorineutraalse internetivõrgu ehitamist eelmisel aastal. Hiiumaale jõuab tööjärg viieaastase projekti keskel ehk 2021. aastal.
“Eks alati tahaks varem ja kiiremini, aga igale poole korraga ei jõua – see pole majanduslikus vaates põhjendatud. Kui töödega Hiiumaale jõuame, üritame korraga hõlmata tervet saart,” selgitas ettevõtte esindaja.