Kassari haridusseltsist vanemaid järjepidevaid ettevõtmisi Hiiumaal väga polegi. Selts loodi juba 1922. aastal, kui noored mehed tulid vabadussõjast ja said endale talumaad, teab Linda rääkida. Hakati rajama uut elu ja nagu tollal kombeks, moodustati kõikvõimalike spordiringe, perenaisteringe ja igasugu muid seltsinguid. Kassari toonasele seltsile osteti mõisamaja, tehti korda, kuid hoone põles 1928. aastal maha. Maja oli kindlustatud ja selle rahaga pandi uue maja otsinguil silm peale vanale kõrtsihoonele. Vaieldi küll, kas on ikka vaja, aga hoone osteti ära. „Meie seltsi protokollid on kõik alles ka tollest ajast,“ räägib Linda, kui kaugele ulatub kohaliku seltsielu ajalooline mälu.
1922. aastal asutati Kassari Noorteühing „EDU”. Kuni 1927. aastani käidi koos Kassari Kõrgemas Algkoolis, mis asus riigistatud Kassari mõisa härrastemajas. | Erakogu
Linda räägib, et ajalool on kombeks korduda ja kui 1920ndatel vaieldi selle üle, et maja on ebamugavalt kauges asukohas, siis samad jutud tulid 1990ndate alguses, kui oli kõne all hoone tagastamine seltsile. Tollal oli Heli sõnul isegi plaan kool taastada ja tolleaegne Hiiumaa haridusosakonna juhataja Hannes Maasel oli ka selle poolt, aga asjaajamine võttis nii kaua aega, et lapsed kasvasid enne suureks.
Roberta Laas, kes seltsi juhatuse liikmena Suuremõisas peetud tunnustusüritusel auhinda vastu käis võtmas, on kassarlane küll ainult juurte poolest, aga ennast siin uusasukaks ei pea. Tema lapsepõlve suved möödusid Kassaris ja terve talve sai Tallinnas elatud ootuses, millal saarele tagasi saab. Seda, et ta kunagi päriselt Kassarisse tuleb, ta muidugi arvata ei osanud. Aga tuli ega kahetse.
1927. aastal valmis Kassari inimeste ühistööna mõisa aidast ümberehitatud seltsimaja. Seal olid saal, lava ja kõrvalruumid. Maja avati näitemänguga „Kroonu onu”. Kahjuks hävis hoone tulekahjus koos mõisa häärberiga 1. juunil 1928. | Erakogu
„Ma olen väga tänulik, see oli elu parim otsus,“ kinnitab Roberta, et ei võtnud kuulda tuttavaid, kes rääkisid, kuidas noortel inimestel pole midagi ju teha, kui pole restot ega kuskile välja minna.
„Saarele naastes tundsin, et mind väga hoitakse, et ma olen jõudnud õigesse kohta tagasi ja, et ma nagu jätkan seda, mida minu esivanemad siin tegid.“ Tema vanavanaema Helene Elmi oli omal ajal Kassari haridusseltsi juures tegutsenud perenaisteseltsi juhatuses.
Roberta on õppinud erialana kultuuriteadusi ja ei olegi seega päris vale ameti peal. Ta tunnistab, et väikeste laste kõrvalt on seltsi tegevuse korraldamine teinekord veidi keeruline. „Aga me ei püüagi olla kõige tublimad maailmas, vaid teeme asju omasoodu, et oleks mõnus,“ ütleb ta. Roberta sõnab, et õnneks saab ta abikaasa teha kaugtööd ja naabrid on mõnusalt noortel silma peal hoidnud.
Noorteühing „Edu” juhatus.
Istuvad: Adolf Oolmets (kassapidaja), Aleksander Loomets (kirjatoimetaja), Aleksander Kerner (esimees), Alide Medri (kirjatoimetaja abi). Seisavad: Adele Tamm (kassapidaja abi), Konstantin Oolmets (esimehe abi). | Erakogu
Heli meenutab seltsi taastamise aegu, kui suureks abiks oli Tõnu Otsason, kes viis kokku teiste seltside tegelastega. Tuli väliskülalisi, eriti Rootsiga oli hästi aktiivne seos.
„Mäletan ühte kogunemist siinsamas raamatukogu toas, kui Tõnu tõi meie juurde rootslased ja hakkas siis rääkima inglise keeles. Mina mõtlesin, et ohhoo, niimoodi oskan mina ka rääkida. Ja nii saigi alguse minu välisprojektide tegemine,“ meenutab Heli, kuidas seltsielu tema enda elus hoopis uue lehekülje keeras.
Algusaastatel olid Kassaris suisa omavalitsuse loomise plaanid. „Ruuben Posti ärgitusel tahtsime üheksakümnendatel ju oma valda teha, aga nüüd lõpuks võeti saare staatuski ära,“ naerab Heli.
Naised toimetasid omasoodu, kuni ühel hetkel hakkas ind otsa saama, sest kõik toimis.
Raamatukogu oli avatud, seltsitegevus justkui toimus, aga värskusest jäi puudu. Pealegi olid nooremad naised väikeste lastega kodus. Ja siis ilmus Kassarisse Riho Lutter, kes ostis ära rahvamaja lähedal asuva Oti talu. Juured on Rihol Hiiumaalt ja suved möödusid Käinas tädi ja onu juures.
1931. aastal ostis selts Keina Vallavalitsuse käest endise koolimaja Kiisi külas. Seltsimaja avati 24. mail laulumänguga „Parvepoisid”. | Erakogu
Riho ilmus naiste sõnul justkui mingi õigeaegne saadetis, pulbitsedes energiast hakata ellu viima häid ideid.
„Kui lennukiga siia saabun, tunnen alati, et tahan tulla Kassari haridusseltsi juurde,“ ütleb Riho, kes tänaseks on seltsiga seotud olnud neli aastat. Selle ajaga on sündinud Kassari klassika. Tema kaasalöömisel toimunud koduloo uurimine tõi teadmise mälestuskivist, mida asuti sel aastal otsima ja leiti ka.
Roberta naerab, et Riho anne on olla tüütult järjepidev ja see on vahel kohutavalt närvesööv, aga see-eest tohutult tänuväärne oskus. Tänu sellele saab asjad tehtud ja võib-olla oligi seltsis just täpselt see nupp puudu.
Kassari haridusseltsi vedajad kinnitavad, et neil on hea tiim, kus üksteist täiendatakse. Mõnel tuleb üks asi paremini välja, teisel teine. Oskused pannakse kokku ja ongi tulemus käes.
Seltsimaja käigus hoidmine, külaülikooli korraldamine ning kõik tekstide-visuaalidega seotu on Roberta ülesanneteks. Heli on projektikirjutamisel abiks ning esindab seltsi tihti avalikel üritustel, Merike Niimann toimetab almanahhi Kassarimaa väljaandmist ja teatritükkide ettevalmistamist. Riho Lutter genereerib kõrgelennulisi ideid seltsis korraldatava osas, tema eestvedamisel sai teoks kohalikele mõeldud populaarne klassikalise muusika sari Kassari kabelis. Lindal on jällegi kaine pilk majandusasjadele ja ajaloo uurimisele. Üheskoos aetakse ka kunstinäituste rida.
„Naljakas asi on see, et me oleme peaaegu kõik omavahel sugulased,“ ütleb Roberta haridusseltsi eesotsas toimetavate inimeste kohta. Sidemed ulatuvad kuni Marie Underini, kelle isa Priidu Under oli Kassari kooli esimene koolmeister. Tore on mõelda, et jätkatakse justkui kaugete esivanemate tööd.
Perenaiste ringi juhatus
Istuvad: Adele Tamm, Kunikunde Leivalt, Alide Medri, Helene Elmi.
Seisavad: Aliise Bollmann, Amanda Mölder. | Erakogu
Kui haridusselts sai tunnustatud vabaühendusena, siis täiskasvanuhariduse tunnustuste jagamisel tõsteti esile Kassari Külaülikooli tegemisi. Loengud said alguse 2022. aastal, kui selts pidas sajandat juubelit.
Roberta ütleb, et sai inspireeritud Ööülikooli formaadist. Ka majas olid juba kõik eeldused olemas: soe tuba, kamin ja tugitool selle ees. Esimesel aastal olid loengute teemad seotud Kassari saarega. Kuulajateks oodati aga omade kõrval ka suviseid saarekülalisi.
„Me tahtsime kutsuda rääkima inimesi, kes on seotud Kassariga,“ räägib Roberta. Linda pidas esimese loengu seltsi tegevusest läbi ajaloo. Ka Kassari suviseid külalisi saab kohe lektoritena ära kasutada. Kohalikele tullakse hea meelega rääkima ja seda enamasti ilma tasu ootamata.
Rahvamaja külalised panustavad üldse maja tegevusse mitmel moel, räägib Roberta. Näiteks ansambel Dagö eesotsas Lauri Saatpaluga, kes on käinud Kassaris suvitamas aastakümneid, lõi rahvamajja kaubanduskeskuse D1 – ühe ruutmeetrise Dagö nimelise kaubamaja. Kohe rahvamaja välisukse juures saab iseteeninduse läbi osta seltsi välja antud trükiseid ja kohalike käsitööd.
Rahvamaja üheruutmeetrine kaubanduskeskus D1. | Eike Meresmaa
Omaette fenomen on Kassari teatritegemine. Pole vast palju truppe, kes annavad mitu esietendust, sest kõik järjekorras seisnud inimesed ei mahtunud saali ära. Kassaris on sellist lugu ette tulnud.
Näitemängu traditsioon tekkis seltsis juba üsna algusest peale. Lavastati päris suuri etendusi nagu näiteks soome autori Teuvo Pakkala „Parvepoisid“. Õnneks olid Riho soetatud Oti talus alles kõik näiteringi protokollid ja etenduste kuulutused, mida praegugi uurida saab. Tollal oli noortel inimestel tore koos käia ja teha, aga eesmärk oli ikkagi teenida raha seltsimaja rajamiseks.
Naised ütlevad kui ühest suust, et praeguse aja näitemängude korraldamise eest tuleb kiita Merike Niimanni. Näiteseltskonnale valitakse etendamiseks eelkõige just eestiaegseid näidendeid. Lavastajateks oli Ants Korv, nüüd on Raivo Rüütel, sekka ka teisi tegijaid. Merike tõmbab niite ja on teatri korraldamisel järjekindel. Kogu taustatöö juures oskab ta teiste sõnul aga kuidagi nähtamatuks jääda. Mingil imetabasel moel toob ta kokku nii suvitajad kui ka kohalikud ning paneb need koos tegutsema. Rahvale meeldib ja etendused toimuvad publikumenu lainel ikka ja jälle.
Haridusseltsile kuuluv rahvamaja ei ole tema sõnul turismiobjekt, vaid oma inimeste koosolemise koht.
Hingedepäeva ajal tunneb Roberta eriliselt hästi, et praeguseid majas toimetavaid inimesi valvatakse ning toetatakse eelmiste põlvkondade poolt sõna otseses mõttes. Linda meenutab, et kord saalis joogat tehes kuulsid kõik tunnis osalejad põrandal lebades selgelt endisaegset kõrtsimelu. Ka kunagi toimunud pühapäevakooli aegu pani õpetaja tunni lõppedes tuled kustu ja läks minema. Tuled läksid iseenesest uuesti põlema ja nii kohe paar korda järjest. Taolisi lugusid on mitmeid.
Ent paistab, et Kassari rahvamaja vaimud on seltsi praegused inimesed siiski hästi vastu võtnud.
Haridusseltsi tuleviku suureks plaaniks on Kassari väravate ehitamine. Möödus ju hiljuti sada kuuskümmend aastat Hiiumaa ühendamisest Kassari külge Laisma tammi kaudu, mille ehitamist ärgitas kuulus Tamme Villem, kes Jeesus Kristusena tänapäevani Tallinnas Kaarli kirikus rahva peale vaatab.
Ajalooline Laisma sillakivi. | Eike Meresmaa
Riho Lutteri utsitamisel leiti üles ka ajalooline Laisma sillakivi, kus peal aastaarvud. Sündmuse tähistamiseks korraldasid Riho ja Raivo Rüütel sel suvel suure rahvapeo. Nüüd tulebki Kassarile korralikud väravad teha.
Roberta sõnul on tähtis, et haridusseltsi tunnustati. Sellised asjad annavad indu juurde. Haridusseltsile kuuluv rahvamaja ei ole tema sõnul turismiobjekt, vaid oma inimeste koosolemise koht. Selleks tehaksegi etendusi, külaülikooli loenguid, kontserte ja kõiki teisi üritusi. Kallite sissepääsudega ja peamiselt suvekülalisele suunatud üritusi on saarel palju, aga ka oma inimesele on vaja anda kodu- ja kuulumise tunnet.
KASSARI KÜLAÜLIKOOL
2022
08.01 Linda Tikk „Kassari Haridusselts 100“
26.02 Riho Lutter „Paki Sass – Kassari Paganini“
26.03 Maarja Undusk „Ellen Niidu elust ja loomingust“
23.04 Riho Lutter ja Kristjan Simson „Moosese ja Ristija Johannese jälgedes“
25.05 Helgi Põllo „Kassari: ühe pisikese saare lugu“
08.07 Lauri Mälksoo „Venemaa sõda Ukraina vastu ja rahvusvahelise õiguse roll selles“
18.08 Madli Maruste „Hiiumaa talu – kompass minevikku ja tulevikku“
28.10 Taimi Paljak „Pilvitusest Kassaris ehk kuidas ennustada homset ilma“
26.11 Helgi Põllo „Kabelist kirikuni. Kassari ja Pühalepa“
17.12 Andres Adamson „Nõia nimi olnud Mats“
2023
20.01 Raul Vinni „Ajakirjandus kui tuletorn“
22.03 Kaire Nõmm „Kuidas lugeda ja mõista üldplaneeringut“
27.04 Tiit Leito „Inimene ja loodus“
21.05 Ann Hadje „Ravimtaimedest“
14.06 Riho Lutter „Katar – pärlipüüdjatest naftašeikideni“
11.08 Taimi Paljak „Kliimamuutustest“
29.09 Oliver Meikar „Geenid ja müüdid“
10.11 Peeter Paemurru „Mis on muusika?“
28.11 Riho Lutter „Monet teekond – päikesetõusust veelilledeni“
14.12 Triin ja Kristjan Simson „Sõjaeelseid reisikirju: Jeesuse radadel Pühal maal“
30.12 Oliver Meikar „Viies tehnoloogiline revolutsioon – tehisintellekti ajastu“
2024
24.01 Riho Lutter ja Helgi Põllo „Köler, Kross ja Tamm“
29.02 Leho Aaslaid „Kassari rändlindude ootel“
18.05 Külaülikooli välipraktikum: linnuvaatlusretk Leho Aaslaiuga
23.05 Patrick Rang „Hiidlaste puu“
10.06 Loit Jõekalda „Kiviaja graafika“
23.07 Karin Bachmann „Heinapalavik“
10.08 Andres Adamson „Kassari ajaloost“
Kassari klassika korjab tuntust
Klassikakontserdid toimuvad juba kolmas aasta ja iga aastaga on asi edasi arenenud. Esimesel aastal oli meil seitse kontserti, järgmisel kaheksa ja tänavu juba kümme. Külastatavus on igal aastal tõusnud umbes viisteist protsenti. Selle aasta keskmine publikuarv oli kaheksakümmend kuni kaheksakümmend viis inimest. Kassari kabelis on üheksakümmend üheksa kohta, nii et täituvus on olnud 85–90 protsenti. Suvel on meil rohkem rahvast ja istutakse isegi põrandal, aga väljaspool suve jääb natuke rohkem ruumi.
Elektrit meil kabelis pole, nii et kõik toimub akustiliselt ja klassikaliste instrumentidega: kontrabass, tšello, viiul.
Esimene aasta oli katsetuste aasta, kuna polnud kindel, kas ettevõtmine üldse rahvale peale läheb. Inimesed pidid harjuma klassikalist muusikat kuulama ja see oligi minu mõte, et Kassari haridusselts keskenduks eelkõige publikule. Meie ei teadnud algul, kuidas publik esinejate pakutu vastu võtab. Meie kontseptsiooni tugevus ongi soov keskenduda kogukonnale. Hiiumaa elanikuna oleme rõõmsad ka suvehiidlaste ja külaliste üle, kuid see pole meie prioriteet. Tänu sellele stabiilsusele ongi meil kolmandaks aastaks juba oma kindel publik ja mõned esinejad, kes tahavad igal aastal tagasi tulla – mõni on esinenud juba kolm aastat järjest.
Sel aastal oli rahaliselt raskem, kuna põhisumma saime vallalt alles viimase kontserdi jaoks ja ülejäänu tuli omafinantseeringuga katta. Olen uhke, et seekord oli meil kindel eesmärk koguda annetusi Kassari kabeli torni remondiks ja kõik esinejad nõustusid, et nad tasu ei soovi.
Hoolimata keerulisest finantseerimisest suutsime sel aastal korraldada kümme kontserti. Igat kontserti toetasime oma eelarvest ja nii õnnestus katta ka transpordikulud. Järgmise aasta osas on mõtted olemas, kuigi lõplikke otsuseid pole me veel teinud.
Riho Lutter
