Tänavuse aasta jooksul saavad tuhanded Eestimaa inimesed postkasti kutse tulla osalema üleriigilisele toitumisuuringule.
Meie toidulaud on viimaste kümnenditega päris palju muutunud. Kuidas täpsemalt ja mida eestlane igapäevaselt sööb, sellele Tervise Arengu instituut käimasolevas uuringus vastuseid otsibki. Võiks ju küsida, milleks on vaja järjekordselt andmeid koguda, alles ju üleeestiline rahvaloendus lõppes.
Toitumine on üks tähtsamaid tervise alustalasid ja just taoline suuremahuline uuring aitab Eesti inimeste toitumisharjumusi mõista. Näiteks on Eestis tõsiseks probleemiks tõusmas ülekaalulisus ja rasvumine, suurenenud on allergiliste inimeste hulk, tõusnud on suhkruhaigete osakaal ja jätkuvalt on enneaegse suremuse peamisteks põhjusteks südame-veresoonkonna haigused ja vähktõbi. Kõik need on kas otsesemalt või kaudsemalt seotud toitumisega ja nende probleemide ohjeldamiseks ongi kõigepealt vaja põhjalikku ülevaadet meie toidulauast.
Rahvastiku toitumise uuring on vajalik ka riigi toitumise ja toiduohutuse poliitika arendamiseks. See võimaldab jälgida rahvastiku toitumise mustrite muutusi, tuvastada tarbijaid, kellel esinevad toitumisest tulenevad terviseriskid ning välja töötada riigipoolseid sekkumistegevusi. Samuti aitavad uuringu tulemused kaasa meie toidulaual olevate toiduainete ohutumaks muutmisele.
Kutse võivad saada isegi väikelapsed
Uuringus saavad osaleda vaid need, kes on sattunud uuringu juhuvalimisse ja saanud vastava teavituskirja. Soovime koguda andmeid ligi 9000 eestimaalaselt vanuses 4 kuud kuni 74 aastat, kes esindavad oma vanuserühma, sugu, rahvust ja elukohta. Uuringus osalemine on anonüümne, üksikisiku andmeid ei uurita. Samas on iga üksikisiku panus (isegi kui uuring inimesele endale mingit huvi ei paku) äärmiselt oluline nii uuringu läbiviimiseks kui hilisemaks tulemuste tõlgendamiseks, et edendada Eesti rahva tervist.
Kutse saanutel palume kindlasti oma otsusest uuringus osalemise kohta teada anda. Küsitlused viib läbi uuringufirma SIA GfK Custom Research Baltic Eesti. Inimestelt ei küsita midagi keerulist – palutakse kahel korral üles loetleda 24 tunni jooksul tarbitud toidud ja iseloomustada toidu tarbimise sagedusküsimustiku abil oma tavapärast toitumist, lisaks kogutakse andmeid mõnede tervisenäitajate kohta. Kuni kümneaastaste laste puhul andmete saamiseks palume, et nende vanemad peaksid laste eest toitumispäevikut.
Kõik osalejad saavad soovi korral tagasisidet ka oma kahe uurimise all olnud päeva toitumise kohta, saamaks vastuseid kas ja kui tervislikult nad toituvad.
Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse rahvastikupõhiselt 2015. aastal.
Uuringu läbiviimist toetavad Euroopa toiduohutusamet, põllumajandusministeerium ja Euroopa Regionaalarengu fondi programm TerVE, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur.
Lisa vaata siit: http://www.tai.ee/toitumisuuring
Eha Nurk
TAI vanemteadur
