Samamoodi nagu iga-aastane aprillikuine lumesadu, on Eestimaa kevade üheks lahutamatuks osaks karulaugu aeg. Sotsiaalmeedia kihab küsimustest „kust saab?“. Samas kõrval tuletatakse meelde, et väga korjamisega priisata ei saa. Kuid kuidas on karulauguga lood Hiiumaal ning mida sellest teha annab?
Päris looduslikku karulauku naljalt ei leia
Karulauk (Allium ursinum) on paras vitamiinipomm, peale selle on tal muidki väärt omadusi. On antibakteriaalne, verd puhastav, vererõhku alandav, pärsib kolesterooli ladestumist, üldse toonust tõstev ja immuunsust tugevdav. Pole siis ime, et isegi need, kes muidu toorest sibulat või küüslauku suu sissegi ei võta, teevad karulaugule ometigi erandi.
Seda metsaküüslauku ei kasva Eestis aga sugugi mitte kõikjal. Ohtralt jagub teda maa põhjaserva ning Saaremaale, päris palju on ka Pärnumaal, idapoolses Eestis hajusalt. Väga vähe leidub seevastu Läänemaal. Hiiumaal on karulauguga hoopis nigelad lood. Kaua aega puudusid siin saarel leiukohad üldse. Ühest küljest võiks arvata, et Hiiu saare peal ei ole eriti sobilikke paiku. Karulauk armastab kergelt lubjast salumetsamulda. Salumetsi on Hiiumaal teadagi napilt. Ilmsem põhjus on aga selles, et karulauk pole veel isepäi üle mere kohale jõudnud.
