Vähesed ühinemise vastu huvi tundnud linna- ja vallaelanikud ütlesid liitumisele “jah”.
Ligi 3000 Kärdla elanikust osales kahe omavalitsuse ühinemisküsitusel 174, vaid kuus protsenti linnaelanikest. Neist toetas ühinemist enamus, 132, vastu oli 41 linnakodanikku.
Veidi aktiivsemad olid Kõrgessaare valla elanikud: 1117 küsitlusnimekirja kantud vallakodanikust käis seisukohta välja ütlemas 202, s-o 18 protsenti. Ka poolt- ja vastuhäälte suhe oli võrdsem – kahe omavalitsuse ühinemist toetas 111 ja vastu oli 90 küsitlusele vastajat.
Lõpliku ühinemisotsuse teevad vallavolikogud, rahvaküsitluse tulemused ei kohusta neid samamoodi otsustama.
Seitsmes katse
Kõrgessaare vallas elab 1319, Kärdlas 3615 inimest. Kui kaks omavalitsust ühinevad, tekib Hiiu vald, kus elab pool saare elanikest.
Tegemist on seitsmenda ja seni kõige edukama katsega Hiiumaa omavalitsusi ühendada.
Selleks, et Kärdla ja Kõrgessaare ühineda saaks, võttis riik vastu seaduse, et saartel saavad ühineda ka need omavalitsused, mil pole ühist piiri.
Seni oli takistuseks Pühalepa vald, mille juhid on omavalitsuste ühinemise vastu, territoorium aga lahutab Kärdla linna Kõrgessaare vallast. Saare omavalitsuste ühinemise vastu on ka Emmaste vallajuhid, Käina praegused vallajuhid on lubanud tekkiva Hiiu vallaga ühineda järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste eel.
Arvamus: Ühinema peaks kõik viis
Hiiu Leht küsis reedel mõnelt Kärdla küsitlusele vastajalt, mida nemad arvavad kahe omavalitsuse ühinemisest.
“Ühinemine ei muudaks midagi, tegemist oleks vaid ajutise lahendusega. Muudaks sel juhul, kui ühineks terve Hiiumaa, muidu tekib vallale vaid võlgu rohkem ja ei midagi muud,” selgitas naine, kes oma nime öelda ei soovinud.
Sama meelt olid ka kaks meest, kes järgmistena hääletuskasti juurde tulid. “Kui juba ühineda, siis ühineda tervenisti,” ütles üks neist.
Kolmas mees leidis, et ükskord tuleb ühineda niikuinii ja neljas, et ühenduses on jõud: “See on ainult hea, kui tahetakse kokku tulla ja avalikult tegutseda, mitte salaja nurga taga asju ajada.”
Huvi väike ka Läänemaal
Samasugune küsitlus toimus ka Läänemaal, kus ühinemist plaanivad neli valda. Reedest tänaseni said Nõva, Oru, Taebla ja Risti valla elanikud rahvahääletusel öelda, kas eelistavad iseseisvatena jätkamist või uue liitvalla moodustamist.
Kokku käis kolme päeva jooksul hääletamas 626 valimisnimekirja kantud inimest. Neljas vallas elab umbes 4600 inimest, kellest hääleõiguslikke on 3860.
Kõigi nelja valla hääleõiguslike kodanike seas oli osalusprotsent 16,2. Suurim oli see Nõva vallas – 38,5.
Nõvalt tuli ainsana ka “ei” otsus. Uue omavalitsusüksuse Põhja-Läänemaa moodustamise poolt hääletas 65 Nõva valla elanikku, vastu oli 68 vallaelanikku, kirjutas Lääne Elu.
Osalusprotsendilt järgnes Risti vald 20,7 protsendiga, Oru vallas oli osalusprotsent 13,5 ning suurima elanike arvuga Taeblas kõige väiksem – 11,7.
Probleemid internetihääletusega
Natuke oli probleeme elektroonilise hääletamisega. Hääletamiskeskkonda volis.ee õnnestus pääseda vaid Internet Exploreri abil, teised veebibrauserid andsid karme hoiatusteateid, et sisenetakse ebaturvalisse keskkonda ja lehekülge avada ei õnnestunud.
Takistuseks võisid saada ka Windowsi vanemad versioonid, millega volis.ee ei ühildunud.
Üht õhtul volisesse sisseloginud hääletajat ajas segadusse see, et küsitlusele juba vastanute seisukoht oli näha, talle jäi mulje, nagu oleks keegi juba hommikul tema eest poolthääle ära andnud. Segadus sai klaaritud, kuid hääletaja arvas, et “ei” või “jah” vastajate arv võis mõjutada hilisemaid otsustajaid.
