Vaata seda Hiiumaa eriolukorda, kust otsast vaatad, kõige suurem tegematajätmine tundub Rukki kanal.
OÜ TS Laevad juhatuse esimees Jaak Kaabel ütles, et Rukki kanali garanteeritud sügavus on ajas muutunud ning praegu on sügavus 4,7 meetrit, varasemalt oli see isegi 5,4 meetrit. “See määrabki peamiselt, kas ja millise veetasemega saavad laevad sõita,” selgitas Kaabel.
Minister Kadri Simson ütles Vikerraadiole antud intervjuus, et nüüd on majandusministeerium otsustanud, et Rukki kanalit hakatakse süvendama regulaarselt, iga kahe aasta tagant.
Paraku tuleb laeva trasterite poolt liikvele lükatud sete kanalisse tagasi ja süvendamine on väga kallis töö.
2016. aasta sügisel olid veed maas 20 päeva järjest ja siis päästis eriolukorrast vana ja kole laid-tüüpi laev, mille süvis madalam.
Ehk peaks siiski olema tagatud, et eriolukorraks oleks võtta madalama süvisega laev, mis teeks rohkem reise?
Jah, jääb üle nõustuda ministriga, et erakordsel juhul, nagu mereveetaseme langus seda on, ei ole võimalik nii kiiresti laeva rentida. Samas seisab Vormsi liini laev reisidevahelisel ajal sealsamas Rohukülas. Äkki ikkagi oleks võimalik, et kriisiolukorras teeks Kihnu Veeteed mõne reisi hiidlaste “päästmiseks”?
Oleks ju üsna loogiline – mõlemad ju riigi lepingud ja riigile teenuse osutajad. Küsimus on ainult tehniline – kas Heltermaal on kaldaramp, mis Ormsö vastu võtaks.
Ja ehk on ühe rambi kohandamine odavam kui korduv süvendamine?
2. märts 2018
