Vanarahvas on öelnud, et pole mõtet puutuda seda, mis hästi töötab, paraku kiputakse seda ikka ja jälle tegema. Raha on alati vähe, aga see pole põhjendus, miks peaks sulgema neid erialasid, kuhu on tung ning mille järele üha enam ja enam vajadust on. Just linnaaiandus on tänapäevase mahuka ehitustempo tõttu üks äärmiselt oluline linnalise keskkonna tasakaalustaja.
HTMi plaani kuuldes oli esimene mõte – taas üks kabinetis sündinud exceli-tabel. Selleks aga, et mitte teha ennatlikke järeldusi, uurisin reformi eestvedajalt Triin Laasi-Õigelt, millistel analüüsidel või uuringutel see reformiidee põhineb. Laasi-Õige on varem põhjendanud reformi vajadusega, vähendada erialade dubleerimist ning et otsuste tegemisel on olulised nii vastuvõetud õppurite arv, tulemusnäitajad, õppekvaliteet, regionaalne mõõde jm. Mõte ju õige, ainult et sõnad ja teod kipuvad eri suunda minema ning kõik needsamad aspektid on jäänud Hiiumaa puhul arvestamata.
HTMi vastuses polnud sõnagi neilt küsitud analüüside ja uuringute kohta, st pole olemas analüüsi, mis käsitleks Hiiumaa ja Räpina ametikooli erinevat suunitlust (linnaaiandus ja suurtootmine) või regionaalset aspekti. Pole olemas analüüsi, mis annaks adekvaatse pildi sellest, palju on täiskasvanud õppijad ühiskonnale tagasi andnud. Pole olemas analüüsi, kui palju on selline õppimisvõimalus aidanud inimestel säilitada vaimset tervist, millele tuleb meie üleküllastunud info- ja edukultuse maailmas samuti üha enam tähelepanu pöörata. Hea vähemalt seegi, et vastuses kinnitati arutelude jätkumist.
Kui kogu õpe koguneks Räpinasse, oleks läänepoolne Eesti oluliselt halvemas seisus kui idapoolne. See oleks regionaalpoliitiliselt halb areng.
Hiiumaa ametikoolis on aiandust õpetamas oma ala tipptegijad. Kõik lõpetajad, kes on soovinud selles vallas tööd leida, on seda ka leidnud, kas siis luues oma firma või mõnda ettevõttesse/asutusse tööle minnes. Kõik praktikakohad on olnud valmis Hiiumaa ametikooli lõpetajaid tööle võtma ja seegi on tunnustus õppekvaliteedile. Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja on oma FB-postituses 21.06 kirjutanud: “Kui ka vaid kitsalt hariduse vaatenurgast läheneda, siis on tegemist tugeva erialaga. Näiteks OSKA raporti järgi on Hiiumaa Ametikooli linnaaedniku vilistlaste erialane tööhõive kõikide Eestis aianduse eriala kutseõppe vilistlaste seas suurim, ulatudes 30% lähedale. /…/ Samas viidati, et see protsent on tegelikult veel suurem, kuna seal ei kajastu need, kes põhitöö kõrvalt, nt OÜ kaudu, sellega tegelevad.” Lisan siia, et nt 2022 lõpetanutest töötab sel erialal põhikohaga 50% ja ülejäänud teevad seda nn projektipõhiselt.
Riigi huvi peaks olema seegi, et ei pandaks mõlemat jalga ühte saapasse, see ahendab valikuvõimalusi ja piirab arengut ning takistab edasiliikumist. Arvestades, et aianduse puhul on tegemist kahes Eesti otsas õpetatava erialaga, siis on oluline, et see oleks tasakaalus ka regionaalselt. Paraku jäi seegi külg HTMi vastusest puudu.
Hiiumaa ametikooli direktori Ivo Eesmaa sõnul on aianduserialade osakaal kooli õppekavadest 60,5%, seega 2/3. Ja kui vaadata regionaalpoliitilist aspekti, siis võibki Eesti tinglikult kaheks jagada. Hiiumaal õppijatest on 94,3% Kesk-Eestist, Läänemaalt või saartelt, Räpinas aga 94,2% Ida- ja Lõuna-Eestist. “Kui kogu õpe koguneks Räpinasse, oleks läänepoolne Eesti oluliselt halvemas seisus kui idapoolne. See oleks regionaalpoliitiliselt halb areng.” Ka vallavanem Hergo Tasuja hinnangul võiks riigi vaatest olla oluline, et igas maakonnas on olemas tugevad haridusasutused ning võimalus omandada nii kesk- kui kutseharidust. (FB, 21.06). Ivo Eesmaa kinnitas, et kutsekeskhariduse õppesuuna loomine Hiiumaa gümnaasiumis on plaanis: “Kahe riigikooli koostöö aiandusvaldkonnas annab noortele täiendavaid võimalusi. Selleks aga peaks aiandusõpe Suuremõisas jätkuma ja arenema (uued õppekavad annaksid uut ka täiskasvanute õppele).”
Triin Laasi-Õige sõnul on praegune Eesti kutseharidus paindlik ja sobib hästi erinevate õpi- ning karjääriteedega (Lääne Elu, 5.04.2023, 5.08.2023), seega on äärmiselt oluline, et HTM arvestab edasistes aruteludes nii õppekvaliteeti kui regionaalset aspekti ja aiandusõpe Hiiumaal jääb püsima. Nii jääb alles ka Hiiumaa üks visiitkaarte – Suuremõisa loss koos pargi ja kooliaiaga.
Ja last but not least. Jah, olen ka isiklikult sellest puudutatud, sest ei tea Eestis teist nii ägedat kooli, kuhu tuled iga kord justkui omamoodi mõtte ja vaimu teravdamise spaasse, mis siis, et on vaja õppida, kodu- ja grupitöid või praktikatunde teha (ja neid on palju). Suuremõisa loss, üliprofessionaalsed ja inspireerivad õpetajad, kooliaed, kogu keskkond jne jne – need kõik on väärtused, mida inimesed vajavad ja mida nad hinnata oskavad.
JANA: Minagi soovisin teha kannapööret ning rahvarohkete siseruumide asemel tegeleda värskes õhus taimedega; hakkasin märkama ja hindama linnaruumis liigirikkuse edendamisega seonduvat ning kuidas toimib loodust säästev taimekasvatus. Hiiumaale kooli minnes lähed nagu oma teise koju, kus oled oodatud ja toetatud. Õppetingimused mujal (käisime nii Räpinas kui Säreveres) võisid üksikutes elementides olla mõningal määral paremad ja võimalusterohkemad, aga need kõik puudutasid tööstuslikku taimekasvatust. Kui Hiiumaale tulles oli mul suur taimehuvi, siis kooli lõpetades armastus kogu ümbritseva keskkonna vastu. HEDI: Keskkond on ülioluline teadmiste omandamisel, siin pole mingit küsimustki. Näha, katsetada, vaadelda, omandada. ESTEL: Hiiumaa ametikool on väike, ilus ja rahulik keskkond; lisaks uutele teadmistele on mõisakool hubane, kooli tulles vaim puhkab. KADI: Räpinas õppisin ma aiandust, aga Hiiumaal sai minust aednik. See on väga suur vahe – saada teadmised või saada hingelt ja kehalt taimemaailmaga kokku põimitud. Linnaaiandust õppides sai selgeks, kui palju on linna kunstlikus keskkonnas võimalik elamisjärge aianduse ja taimedega parandada. Et aednik ei ole ainult tootja või hooldaja, vaid et linnaaednik on parema elukeskkonna looja. Suuremõisa lossis ei õpetata ainult teadmisi, vaid antakse edasi see miski, mida linnaaednikul on väga vaja – looduse, taimede ja inimeste vaheline koostöö. Sajandeid kestnud ja hoolega taastatud keskkond ühendab vana ja uue, võttes mõlemast parima. EVELYN: Õpingud peavad igas mõttes olema inspireerivad. Ja Hiiumaa seda on oma äärmiselt kultuuriliselt rikastava õppekoha, õpikeskkonna ja ainulaadse praktikabaasiga ajaloolise kooliaia ning pargi näol. Õppimine saarelises piirkonnas on A-L-A-T-I seotud ka teatava missioonitunde ja kohaliku elu edendamisega.
