Taaga juhtus seasi, et ta kukkus öunabu otsast alla ja murdis oma keeluu ee. Aga haigemajas olli ta eest siiskid üsna hee elu üle järgi mötelda. Sest ega inimene söust asja vabatahtliguld äi tee. Ta tahab ju ikka tööd tehja ja toimenda.
Tuleb meele va Ivan Orava isa, kis tahtis koguse aeg naa kangesti tööd tehja, et kolmekunikupeevaks olli taal terve aasta tööd tehet, aga keed sügelest siiskid veel. Nat öige eestlasel ikka.
See jutuks hee küll, aga eks ta seasi kipub olema, et mei hakkame oma elu üle järgi mötlema alles siis, kui midat santi juhtub. Ju mei köik oleme lugen jüttusi sennest, kuida inimene hakkas teistmoodi elama, kui asi juba üsna täbar olli. Kis kukkus töö juures kokku ja alles siis muistis, et puhkama peeb ka vahete vahel. Kis ei jäksan änam trepist ülese minna ja hakkas alles siis tervisliguld elama. Targemad inimest ütlevad, et tihti ongid alles surmaherm see, mes inimesele möub.
Aga mikepärast mei laseme nende asjadel naa kaugele minna, et alles suure hermuga hakkame oma elus midad muutma? Palju kergem oleks korra maha istuda ja omaga natust nöu pidada, et kuida eluga edasi minna. A meitel aa ju ikka sedas, et isegid kui senne peele mötleme, siis löpuks ütleme ikka, et äi prääst pole ikka öige aeg, tööd aa nii palju, nee ja nee asjad tuleb enne ära tehja, jo siis vaadab.
Näituseks vötaks korra aja maha ja molutaks niisama, nagu ütles hilja aa eest meite hulgast lahkun suur Hiiumaa söber Fred Jüssi.
Jöulud peaks ju olema rahulik aeg, a pole mette. Töö juures aa taris just jöuluks otsad kokku tömmada (pühade vahel ju keegid änam tööd tehja äi jäksa), jöulukingid osta, jöulu söömad tehja, mütmel jöulupiul käia ja plaanid tehja, mis järjekordas sugulaste ja söprade juures külas käia. Kui pöhad ja vabad peevad mööda läin aa, oled veel rohkem väsin kui enne puhkepeevi.
Mötle, kui mönus oleks, kui inimest saakskid teisele söuse kingi tehja, et teina hakkaks teistmoodi mötlema vöi tegutsema. Näituseks vötaks korra aja maha ja molutaks niisama, nagu ütles hilja aa eest meite hulgast lahkun suur Hiiumaa söber Fred Jüssi. Ta sönade järgi aa mailmas suur vajadus viljaga mette midat tegemise ehk molutamise järgi. Inimene äi oska laisk olla, sest teda on öpedet muudkut tööd tegema ja tööd tegema. Ja et see aa üks väga kurb asi, et meitele äi anta vöimalust süveneda.
Hiiu keeles aa söuse muidu olemise kohta ilus söna nonnima. Olekskid mönus, kui mei saaks anda teise inimesele kinki söuse oskuse, et ta mönikord niisama nonniks.
Jöulu aegus aa kolm vabat peeva. Kui katsuks sedakorda sedasi tehja, et vetaks nendest kasvöi natust aega senne jäuks, et oleks eige muidu ja nonniks. Vöi siis teeks midad söust, mes omale heed teeb.
Ja söust asja maksab ka muista, et üksköik kui hall see ilm ka pole, löpuks tuleb ikka päike välja.
Kirjudas Raul Vinni, hiiu keelde pani Järvi Kokla
Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.
`nonnima <`nonnida, nonnib> konutama ▪ äi ta käi `kussĕ pool, nonnib sεεl kodu ei käi ta kuskil, jokutab seal kodus Phl
Allikas: Hiiu Sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
