15. novembrist 1985 kuni 3. aprillini 1990 oli Advig Kiris Eesti NSV justiitsminister. Need olid aastad, mil perestroika algatanud Gorbatšov tõi EKP Keskkomiteed juhtima hiidlase Vaino Väljase. Väljase juhtimisel võttis Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti suveräänsusest. Advig Kiris nimetas seda NSV Liidu lagundamise dokumendiks.
Deklaratsioon tekitas paksu pahandust ja Arnold Rüütel kutsuti 26. novembril Kremlisse aru andma, Kiris pahanduse kaasosalise justiitsministrina kaasas.
Sõber ja kolleeg professor Peeter Järvelaid on öelnud, et kuna saaremaamees Arnold Rüütel vajas enda kõrvale läbirääkimistel Moskvaga hea vene keele oskusega kogenud juristi, siis oli mitmete väga oluliste kohtumiste ja oluliste dokumentide koostamise juures hiiumaamees Advig Kiris.
Aastatel 1990–1992 oli Kiris Eesti Vabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimehe õigusnõunik ja õigusosakonna juhataja.
See oli aeg, mil tehti Eesti jaoks kõige olulisemad praktilised sammud NSV Liidust lahkumiseks, aga töötati välja ka Eesti Vabariigi praeguse põhiseaduse tekst. Advig Kiris oli kõiges selles osaline.
Hirmustest pärit Anna Kivi ja Suurerannast pärit Johannes Kiris otsisid elatist kodusaarelt kaugemal ja seadsid end sisse Venemaal Vaikse ookeani ääres. Advig Kiris sündis 4. augustil 1935 Vladivostoki Liivikülas pere noorima lapsena. Elati-oldi, kuniks algasid stalinlikud repressioonid. Advig oli kaheaastane, kui ta isa süüdistati spioneerimises Eesti Vabariigi kasuks, ta arreteeriti kurikuulsal 1937. aastal. „Riigivaenlase“ lapsed viidi Vladivostoki miilitsa noorteisolaatorisse. Juhuse tahtel pääses isa vangikongist eluga ja tuli järele oma lastele, kes olid kaks aastat oma saatust oodanud. Ema soovis kiiresti minna tagasi Hiiumaale, aga suur sõda tuli vahele ja nii sai pere tagasirändamise ette võtta alles sõja järel.
Hiiu Lehe veergudel on Advig Kiris meenutanud oma esimesi jõule Hiiumaal aastal 1948: „Ma ei mäleta, mis jõululaule laulis ema sel õhtul Hirmustes Karmul, mis oli meie esimene ajutine peatuspaik tema sünnikülas, rehetoas väikese kuusenatukese juures küdeva reheahju paistel. Kuid selle kuuse ja küünalde lõhn ja ahju kuma ja rehetoa tahmast läbiimbunud seinad on mu mälus kuidagi püsivalt loonud pildi jõuludest ja seda ei ole suutnud välja tõrjuda ei suurte kirikute pidulikud teenistused, jutlused ega orelimuusika. Küllap seda esmast jõulutunnet kinnistas ja süvendas teadmine, et olime jõudnud tagasi sünnimaale, koju, kuhu tulekust oli nii kaua unistatud.“
Kärdla Keskkooli lõpetas Advig 1955. aastal ja asus seejärel õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti, hiljem Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas aastal 1961. Õigusteaduse kandidaadikraadi sai ta 1972. aastal. Enam kui pool sajandit töötas Advig Kiris juuraõppejõuna Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Akadeemias Nord ja Tallinna Ülikoolis. Ainuüksi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõuna oli tema staaž 32 aastat.
Teadlasena on Advig Kiris uurinud 1920.–1940. aasta õigusajalugu ning riigi ja õiguse teooriat. Ta on olnud Eesti Juristide Liidu tegevpresident, Juristide Kutseühenduse Nõukoja eesistuja, aga ka Tallinna Hiidlaste Seltsi president. 1990. aastal tunnustati teda Eesti NSV teenelise juristi aunimetusega.
Hüvastijätmine Advig Kirisega toimub Tallinnas laupäeval, 26. oktoobril kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.
Hiiu Leht avaldab kaastunnet kõigile leinajatele.
