Inimesed sinilille taga: kapral Anti Rõmmel

Kõrgessaare osa­vallast pärit Anti Rõmmel asus side­pataljoni ajateenistusse 2005. aasta septembris ja 2006. aasta kevadeks sai ajateenistus läbi. “Mulle meeldis seal ja otsustasin 2006. aasta suvel üleajateenijaks minna Scoutspataljoni, seal teenisin kuni 2014. aastani,” meenutab Anti Rõmmel, kelle Hiiumaalt mandrile viiski kaitse­väelase elukutse.
“Olin noor, hing soovis põnevust ja adrenaliini. Nii saigi mindud,” põhjendab ta, miks otsustas missioonile minna. “Alguses pere ei teadnud, mis seal toimub, pärast selgitamist olid veidi hirmul, aga nad aktsepteerisid minu otsust,” räägib Anti, kuidas suhtusid lähedased tema missioonile minekusse.
Enne missiooni toimusid erinevad treeningud ja ettevalmistus. “Teadsime, mis seal võib juhtuda, olime selleks valmis. Treeningud olid heal tasemel ja motivatsioon meestel kõrge,” meenutab Rõmmel.
Kui küsida, milliseid isikuomadusi missioonile minejalt eeldatakse, vastab ta, et missioonisõdur ei tohi olla nõrganärviline, sest sageli puututakse kokku negatiivsete asjadega, sõduril peab olema hea ja tugev tervis, ta peab alluma distsipliinile ning oskama kaasvõitlejatega hästi läbi saada.
Esimesel missioonil oli Anti Rõmmel Estcoy-5ga 2007. aasta sügisest kuni 2008. aasta kevadeni. Estcoy-5 eesmärgiks oli domineerida oma vastutus­alal Helmandi provintsis Now Zadi asula ümbruses ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks oli Talibani võitlejate tegevuse segamine. Taliban kasutab Now Zadi ala põhiliselt transiidiks põhjast lõunasse Sangini ja itta Musa Qala alale. Estcoy-5 sooritas kuue kuu jooksul 87 erineva sisuga patrulli ja 20 operatsiooni, samuti osales kompanii rohketes lahingkontaktides. Rõmmel on käinud Afganistanis ka Estcoy-7, Estcoy-9,Estcoy-10 ja Estcoy-17 koosseisus, kokku viiel korral. Ta on täitnud eri missioonidel erinevaid ülesandeid: kahel korral olnud laskur-sanitar, korra kuulipilduja-abi ja tankitõrje-abi, viimasel missioonil täitis noorem­seersandina kuuli­pilduri ametikohta.
Küsimusele, mis oli missioonil olles suurimaks väljakutseks, vastab ta: “Kuumus! Eks ohte oli ka, aga need said ületatud.” Vaba aega oli missioonil vähe, aga selle sisustamiseks tehti sporti, täiendati varustust, loeti raamatuid, puhati ja suheldi lähedastega. Paar korda nädalas oli võimalus koju helistada ja internetis suhelda lähedastega, et koduigatsust leevendada.
“Missioonikogemus on pannud eluolu teistmoodi vaatama – kui meie arvasime, et Eestis on raske, siis sealsetel inimestel on veel raskem,” tõdeb ta. Pärast missiooni tavaellu naasmisel olid toeks pere, sõbrad ja Kaitsevägi. “Eks veidi oli ikka harjumatu tavaeluga harjuda,”  meenutab ta.
Küsimusele, kas ta praeguste kogemuste baasilt uuesti missioonile läheks, vastab Anti, et enam mitte: “Kui ma oleksin poissmees, siis läheksin, vahest isegi meenutan seal olemist. Praegu enam mitte, poeg Andero, kes on kuueaastane, ja elukaaslane vajavad mind kodus.”
Peale kaitseväge töötas Anti Rõmmel viis aastat Laevakaitses, mille ülesandeks oli kaitsta laevu piraatide eest, seal oli ta tiimiliidri rollis.
2020. aastast alates töötab Anti Tallinna Lennujaama tütarettevõttes Tallinn Airport GH [ground handling], mis pakub reisijate, kauba ja lennukite maapealset teenindust.
Vaba aja huvialaks on korvpall, hobikorras mängib Anti Rahvaliigas ja Retlar Harrastus­korvpalli liigas. Lisaks meeldib talle käia jooksmas ja jõusaalis.
Üks küsimus veel: “Mida tähendab sulle Anname Au! kampaania?”
“Olen seda igal aprillikuul toetanud, soetanud esemeid, jooksmas käinud ja 23. aprillil tähistanud. Kuna olen Veteran, on uhke tunne, et meist peetakse lugu, aitäh teile!”

ANNI LEIGER
naiskodukaitsja