Medel oo suur ema keele peev tulemas ja ma jähi mötlema… natust meite kalli emakeele pärast, sest seda nad solkivad jüba täie vaardiga. Mool oo tunne, et nee inimest oo Soome tööle läind, kis inglise keelest muistaks midad eesti keelde sedamodi ümber panna, et seda oleks ilus kuulda ja reekida sammati.
Mool oo ka vehene mure meite vanaema ja vanavanaema keele ähk iiu keele pärast.
Vaada, sennest oo nüid jüba üle poole sajandi tagasi, kui Moskvast akadi meite ariduse andmist kamandama ja egatsugu murded ee keeldi – lapsed tohtist ainuld kirja keeld reekida. Mool oo siiamaani meeles üks maapoiss, kis Kärde kooli tuli ja tunni kontrollis augist kerjudama pidi. A et kirja keeles kerjudamine oli arjumatta, löpes aeg otsa ja öpedaja tahtis tööd käde saada. Sennepäarst tuligid viimane lause öiges iiu keeles: aug ujub erm va nobesti…
Viimaste aastadega oo asi siiskid tüki maad paramaks läind – neid kis iiu keeld oo kalliks pidama akkand, oo ühna mütmeid.
Ma äi taha kinnelegid liiga tehja, a täna mötle ma Partsi Peetri peele, kis preet Peetruse juures oma mönusaid lugust jütustab.
Kolm aastad tagasi, kui sii oli Kokla Pauli “Hiiu sönaraamatu” suur esitlemine, see oli 13ndamal veebruaril, siis ristis Valter Voole senne peeva iiu keele peevaks.
Kas mei äi vöiks sennega edasi menna – kuuludame ega aasta 13ndama veebruari iiu keele peevaks ja katsume valitsuse asjameesteld senne jäuks lipupeeva ka välje kaubelda.
Iiu keel oo mo südame asjaks olnd kogus aeg ja ma tunne nüid, kui Voole Valter läind, suurd vastudust, et seda ekka au sees oida. Jo sa akad moole abimiheks ka!
Mönusad emaiiukeele peeva!
KÜLA KARLA
13. märts 2018
