Ma ei ole väga paljude asjadega nõus, mida valimisprogrammides lubatakse. Kuidas saab juhtuma selline ime, et enamuse töökohtade palk võiks olla oluliselt üle Eesti keskmise. Või kus tekib lisaväärtus ettevõtetele, kui enda tasutud maksude raha antakse neile ringiga tagasi. Kelle raha eest meile tagatakse 3-sendine elekter või kuidas üks üüratu „teeme lapsi“ kampaania tegelikkuses suudaks meie peredesse kindlust ja armastust tuua. Kõige tipuks, kas on usutav, kui väidetavalt kainet eelarvepoliitikat toetav partei on võimu nimel valmis teiste populistlike eelnõudega kaasa minema?
Valimised saavad mööda. Moodustatakse valitsus – parem või halvem, täiesti rahul pole sellega meist keegi. Tõenäoliselt saab see jälle olema segu erinevatest vaadetest, aga ka kompromiss populismi ja tervemõistuslikkuse vahel.
Rääkides Hiiumaa poliitikute mõjust Eesti suurele poliitikale näiteks propotsioonis rahvaarvuga, siis me võiks võrrelda mõne 71 elanikuga Hiiumaa küla, näiteks Selja või Hellamaa, poliitikute sõnaõigust Hiiumaa poliitikas.
See, kas sõna kostab, sõltub nii mõnestki asjast.
Hiiumaale on saadikust abi, kui ta on poliitikas mõjukas ja Hiiumaalt pärit. Mõjukuse taset saab kasvõi mõõta juba kohaga valimiste üldnimekirjas. Mida kõrgem koht, seda suurem tõenäosus pääseda Riigikogusse ja siis tulevad juba edasi mõjukus fraktsioonis, aga miks mitte ka erakonna juhatuses.
Mõju võimendub oluliselt sattumisega riigi valitsevasse koalitsiooni. Paraku on nii, et ei kiirete ega kaalukate otsuste juures ei räägita läbi kõigi nende kümnete kanditaatide ja piirkonna rakukestega, kellega on valimiste eel ühele pildile jõutud.
Me ei oska ennustada ette tulevase valitsuse koosseisu. Ometi jääb oluliseks nii koalitsiooni kui opositsiooni rolli sattudes saadiku kui infokanali roll eelnõude ja suundade toojana kohapeale ja kitsalt Hiiumaa erisuste rõhutajana võimu tasandil.
Me saame ju aru, et saarlane „Hiiu-Lääne-Saare valimisringkonnast“ ei jää lõpuni kaitsma hiidlaste positsiooni Hiiumaa-Saaremaa kaalukausil kasvõi praami teemas.
Oleks hea, kui meil igal kümnendil on tõusmas Eesti tasemel poliitikasse Kalev Kotkase ja Tarmo Männi järel mõni uus inimene.
Mina igatahes lähen valima!
