Hea, et ma liiklusõnnetust ei põhjustanud. Sel jaanijärgsel õhtul Käina lähistel Moka mäel, kui autoga läbisõidul röögatasin: Põld-härgheinad!? Pea kinni!” Peatumine sai siiski õnneks üsna sujuv.
Igatahes jah, siin tõesti nemad olid: põld-härghein (Melampyrum arvense). Esiteks, see härgheinaliik on väga silmapaistev. Lillatavad ladvakesed justnagu veidi orhidee moodi. Ja teiseks, see siin oma areaali kirdepiirile jõudev liik on Hiiumaal väga haruldaseks jäänud. Saaremaal leidub teda jätkuvalt enamikus levikuruutudes. Lisaks kusagil Vormsi ja Rohuküla kandis. Mujal mandril pole teda aga üldse kunagi täheldatud. Hiiumaal jagus põld-härgheina varem mitmele poole idaossa, aga ka Kõpuotsa. Nüüdseks on alles vaid Käina naabruse kasvuala. Kuna see poolparasiitne taim on üheaastane, siis võib ta ebasobivaks muutuvate tingimuste tõttu kaduda väga kiiresti.
Ojaa, siinsed vaated sarnanesid vägagi Saaremaa või Abrukaga – siin lausa kubises neist ja nii rikkalikku kasvukohta ei juhtunud ma nägema isegi seal. Moka kasvukoht on kidura, ent liigirikka taimestikuga, tükati on näha vaid samblalaike. Tegemist on kunagise karjääriga. Ehk siis mäetipp on minema veetud ja uus taimestu pidi paljal klibu-kruusal uuesti kanda kinnitama. Eks kadakad ja noored männid tungi taas peale, ent veel valitseb siiski lillekirev loopealsesarnane kooslus. Laiguti viljunud nurmenukke ja õitsenud põisrohte, karutubakaid, pajuvaaki. Ka härja-
silma, valget madarat, mets-porgandit, maarjaleppa, angerpisti, naistepuna, nõmmliivateed ja keda kõike veel. Ahjaa, keelikurohtu ja metslauku tuleb kindlasti kah mainida. Maasikad olid juba küpsed, ent muulukad veel toored. Paar tegelast jäid ka tundmatuks, oleks vaja nad hiljem, õitseajal, üle kaeda.
Kõige uhkemad olid aga ikka need põld-härgheinad. Nende lilla, segus hariliku kukeharja ning koldrohu kuldkollasega oli vastastikku üksteist võimendavate komplementaarvärvide parim näide looduses.
Põld-härgheina jagus siin tõesti laialdaselt ja kamaluga. Edasi sõites veelgi siin-seal tee kõrval ning Mäeltse mäelgi kasvab põld-härgheina. Tükati koos paljalehise liivateega (Thymus pulegioides). Sellel igihaljal kääbuspõõsal on Hiiumaal vaid üks leiukoht. Olen teda siin käinud vaatamas varemgi. Eestis on tal väga harvu leiukohti, rohkem idaservas. Nõmm-liivateest on ta palju lopsakama kasvuga, tõesti kääbuspõõsas. Lehed on suuremad ja maitse justkui tugevam-vürtsikam.
Kahjuks kipub see mäeniit üsna metsa kasvama. Lagedamas osas on siiski toredat niidutaimestikku säilinud. Muuseas ka paar kogumikku metslauku. Küll mitte nõnda kõikehõlmavalt kui veel päeva eest Saarnaki heinamaadel nähtud, ent siiski.
