Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik ütles, et Hiiumaa haigla ei osale kiirabikonkursil kuna haiglal pole kompetentsi vajaliku mahuka dokumendipaketi koostamiseks, aga ka sellepärast, et konkursitingimused annavad eelise suurematele pakkujatele.
“Kahjuks kõik ei ole nii must-valge, me ei osale konkursil, seega oleme käed üles tõstnud ja saagu mis saab,” nentis ka haigla nõukogu esinaine Vilma Tikerpuu.
Ta selgitas, et otsust ei tehtud siiski uisapäi ning teemat on mitmel korral kohapeal arutatud, kaalutud, mängitud läbi mitmed stsenaariumid. Just seetõttu jõuti seisukohale, et Hiiumaa haigla kiirabikonkursil ei osale.
Kiirabikonkursi tingimuste punktis 12.1 on kirjas, et eelistatuim on teenusepakkuja, kes esitab taotluse kogu teeninduspiirkonnale ja ülejäänud pakkumised jäävad menetlemata. “On juba teada, et meid hõlmava kogu teeninduspiirkonnale esitab pakkumise Põhja-Eesti regionaalhaigla. Kuna suudame teenindada ainult Hiiumaad ühe kiirabibrigaadiga, ei ole meil reaalset võimalust konkureerida ning pakkumistest osa võtta ei ole otstarbekas,” nentis Tikerpuu.
Maavanem viib sõnumi
Hiiu maavanem Riho Rahuoja selgitas, et pakkumise esitamise asemel suhtleb peaarst võimalike pakkujatega nagu näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla koostöövõimaluste arutamiseks.
Maavanem ise kohtub täna sotsiaalministriga, et koos teiste maavanematega kiirabireformiga seonduvat arutada. Rahuoja on lubanud sel arutelul välja tuua kiirabikonkursi nõrkused ja puudujäägid, mis puudutavad Hiiumaad ja Hiiumaa haiglat.
“Me ei ole reformide vastu, aga praegusel juhul ei ole osatud ette näha puudusi, mis reformi õnnestumisel Hiiumaad ees ootab,” ütles Tikerpuu.
Ta vahendas seniste arutelude käigus kujundatud seisukohta, et käigusolev kiirabireform kahjustab tervishoiuteenuste pakkumist saarel ja ohustab erinevate tervishoiuteenuste pakkujate koostööd.
Nii näiteks kaob konkursi tulemusel Hiiumaal kiirabi arstibrigaad ja jääb vaid õebrigaad. Põhjuseks, et loodavatesse teeninduspiirkondadesse jääb vaid üks–kaks arstibrigaadi, mis hakkavad välja sõitma nn raskematel juhtudel. See tähendab, et arstibrigaad hakkab paiknema mandril ja kriitilises situatsioonis arsti kvalifikatsiooniga abi Hiiumaa patsiendini ei jõua.
Lisaks peitub uues kiirabikorralduses konfliktioht nende patsientide puhul, kelle ravimiseks Hiiumaa haiglal ei ole tegevusluba ja keda tuleks seega koheselt hospitaliseerida vastavat tegevusluba omavasse haiglasse. Seni sai neid paigutada haiglasse, kuna seal osutati ka kiirabiteenust. Kui Hiiumaa haigla seda teenust enam ei osuta, ei ole haiglal kohustust neid haigeid ajutiselt hospitaliseerida. Mida aga tähendab see haige jaoks transpordivõimaluse katkemisel, nt öösiti või tormi korral, ei ole teada.
Veel kardetakse, et Hiiumaa haigla tervishoiutöötajad nn ostetakse üle kiirabisse, kuna neil on võimalus maksta kõrgemat palka.
Kiirabituru ümberjagamine
Maaleht kirjutas jaanuaris, kuidas Eesti Kiirabi liidu juhatus vahetas eelmise aasta sügisel e-kirju, milles Tallinna kiirabi juht Raul Adlas kirjutas mullu novembris mõttekaaslastele läkitatud meilis: “Nihutaks seda hanke teravikku. Me peaks saavutama kriteeriumidesse tingimused, mida väikeettevõte ei saa kolme kuuga saavutada /…/, siis peaks konkurss olema rööbastel.” Maalehe andmetel on tsiteeritud e-kirjad jõudnud nii konkurentsiametisse kui kaitsepolitseisse.
Eesti üks tuntumaid kiirabiarste Mare Liiger ütles Maalehele, et plaanis on kiirabituru ümberjagamine põhiliselt kolme tegija vahel.
Möödunud aasta lõpus kuulutas terviseamet välja avaliku konkursi kiirabiteenuse osutajate valikuks, kuid mõned maavanemad on juba nõudnud konkursi tühistamist.
