Nii majandus- kui ka rahandusministeerium jätsid kooskõlastamata eelnõu, mis näeb ette looduskaitseala loomise Hiiumaast kirdesse jääval merealal. Otsus valmistas pettumuse MTÜle Hiiu Tuul, mis on aastaid üritanud peatada samasse piirkonda plaanitava meretuulepargi rajamist.
Hiiumaast ligi 14 kilomeetri kaugusele kirde poole jääva Apollo madaliku looduskaitseala eesmärk on kaitsta veealuseid liivamadalaid ja erinevaid rändlinde, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles, et looduskaitseala eelnõu jäeti kooskõlastamata, sest seal polnud hinnatud otsuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid nagu näeb ette hea õigusloome tava.
“Teiseks annab selleks keskkonnaministeeriumile kohustuse ka seesama Hiiu mereala planeering, mis sisuliselt ütleb, et ükskõik, millist aspekti ruumilise planeerimise juures arvestatakse, tuleb kõiki neid aspekte võrdselt kaaluda,” lisas Leppiman.
Hiiumaa lähedale plaanitavast Loode-Eesti meretuulepargist jääks looduskaitsealale umbes viiendik. Arendaja sõnul tuleks looduskaitseala rajamisel arvestada ka näiteks ekspertide poolt tuulepargi keskkonnamõjude hindamisel tehtud tööga.
“Vaadata kõiki neid erinevaid menetlusi ja teha siis üks ammendav otsus, mitte nii, et teeme ühe otsuse looduskaitseseaduse alusel, teise otsuse planeerimisseaduse alusel, kolmanda otsuse keskkonnamõjude hindamise seaduse alusel, võib-olla neljanda otsuse ehitusseaduse alusel,” rääkis Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.
Meretuulepargi vastu aastaid võidelnud MTÜ Hiiu Tuul on seisukohal, et Apollo looduskaitseala on vaja.
“Meil on kahju, kui Eesti Vabariik takistab kaitse alla võtmast Apollo madalat, mis on maailma mastaabis oluline globaalse linnuliigi auli toitumis- ja talvituskoht,” selgitas MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.
MTÜ teatel on meremadalate kaitse alla võtmine Eesti riigi rahvusvaheline kohustus vastavalt Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppele, millega Eesti 2008. aastal ühines.
Taltsi sõnul on Eesti Vabariik täitnud oma rahvusvahelised kohustused taastuvenergeetika vallas.
“Oleme mures, et globaalselt ohustatud linnuliigi auli (Clangula hyemalis) peatumis-, toitumis- ja talvitusalad hävitatakse. Säästvaks arenguks peab elektrit, ka taastuvatest allikatest, tootma seal, kus on selleks looduslikud eeldused ja suured tarbijad, näiteks Kesk-Euroopa lähistel, Põhjameres. Loode-Eesti tuulepargist Eesti Vabariik ei võida,” ütles Talts.
Eelnõu jättis sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumise tõttu kooskõlastamata ka rahandusministeerium.
ERR