Meil on nüüd päris oma monument, lausa mälestuskompleks ja nagu avamisel öeldi – poisid tulid lõpuks koju. Vaimusilmas ja –ilmas on see nii, aga üht-teist tahaks ikka veel täpsustada.
Mulle kui Soome huvilisele on hinge jäänud need 58, 61 või enamgi Soomes, aastatel 1939–1944 Talve- ja Jätkusõjas võidelnud hiidlast. Olid nad ju esimeste eestlaste seas, kes täiesti iseseisvalt ja vabatahtlikult asusid taplema punakatkuga.
Mälestusmärgi kivisammastel on teiste seas kaheksa hiidlase nimed, kes langesid või siis surid vangilaagris Soome vabaduse ja Eesti au eest – selline oli Soome lahingus võidelnud eestlaste deviis.
Kahjuks ei tea me nende kõigi saatusest palju midagi. Sügav kummardus Otto Mägile, kes nende nimed selgitas ja esialgse teabe andis. Toome need siinkohal ära. Selgituseks, et esimene number nime järel tähistab kompaniid, JR on jalaväerügement.
Evald Luik, kelle kohta teame ainult seda, et ta langes rindel Talvesõjas. Kus, millal, mismoodi ja kus on tema haud, on teadmata.
Hans Arbo 1/JR200 langes 10. juunil 1944 Jäppiläs. Teda otsivad meie Savonlinna sõbrad, kes olid mälestusmärgi avamisel ja on loota, et varsti saame teada enamat.
Osvald Palade Soome merevägi, on siiani oma langemiskohas Teikari saarel (okupeeritud Viipuri lahe saar), kuhu tema võitluskaaslane ta 5. juulil 1944 kahe sõdurisineli vahel mattis.
Olev Altväli aka Arnold Alpius 1/JR200 kohta on teada, et ta suri Prantsusmaal vangilaagris ja on maetud ühishauda. Pole teada, kus see asub.
Arnold Rüütel 1/JR200 suri vangilaagris 1944. Kus ja kas leiame hauakoha?
Vaino Padu 6/JR200 suri peatselt arreteerimise järel. Kus?
Kaks meest tulid koos teiste soomepoistega 1944 Eestisse ja võitlesid siin edasi kuni langesid. Robert Esko 4/JR200 ja 12/46 rügement langes Tartumaal Õvi küla all 29. augustil 1944. Johannes Pass 13/JR200, kellel on Soomes tütar, langes rindel Tallinnas 1944.
Teised Soomes võidelnud hiidlased paiskusid sõja lõpul laiali üle maailma, aga neist mõned puhkavad ka Hiiumaa ja Eesti kalmistutel, sest aeg teeb oma igavikulist tööd.
Lisame kõik praeguseks teadaolevad soomepoiste nimed, Soome ajaloolase Markus Anaja täiendustega lootuses, et omaksed ja teisedki teadjad võtavad muuseumiga ühendust ja saame andmeid juurde.
URMAS SELIRAND
Hiiumaa muuseum
