Haual kasvanud mälestuspuu saeti maha tagaselja

Reigi kalmistul hauale istutatud mälestus­puu saagis kalmistu­töötaja maha naaber­haua hooldaja soovil, kõrvalhaua omanikke raie­plaanist teavitamata ja ilma raieloata.
“Miks küll inimesed üks­teisega ei räägi?” küsis Reigi koguduse vanem Merike Klein, kes juhtunu põhjuseid uurima peab. Tema sõnul jääksid siis ära paljud arusaamatused, ka need, mida temal nüüd klattida tuli.
Kui Laivi Joaranna lapse­laps 21. märtsil Reigi surnuaeda esivanemate hauale küünlaid süütama läks, avastas ta, et haua juurest oli maha saetud saarepuu. Puu istutati 1989. aastal tema vanavanaisa Villemi surmapäeval tema mälestuseks.
Lapselaps tegi kännust pildi ja andis juhtunust teada ka vanaemale, kes oma pahameelt jagas sotsiaalmeedias. “Mitte keegi ei tea, mille alusel on võetud terveid suuri elujõulisi puid maha. Hooldasime ja hoidsime ilusat puud jalutsis, kuna see on istutatud sinna, kui pereisa suri ja maeti, tema mälestuseks. Nüüd selline omavolitsemine.”
Hiiu Lehele ütles Laivi Joarand, et hauda on kogu aeg hooldatud ja väike saare­puu, mis haua jalutsis kasvas, oli täiesti terve puu. “Haua peal on ju nimed kirjas – oleks võinud meilt enne küsida,” ütles Joarand.
Sama meelt on Reigi koguduse vanem Merike Klein, kes juhtunust sai teada tagant­järgi, kui tegu tehtud. Plaanist kalmistul puid maha võtta ei teavitanud teda ei kalmistutöötaja, kes puu maha saagis, ega naaberhaudade hooldaja, kelle soovi kalmistutöötaja täitis.
“Minu käest ei ole mitte keegi midagi küsinud – kuna mina olen koguduse esimees, peaks ikka minuga ka konsulteerima,” ütles Klein.
Klein rääkis, et kõrvalhaua hooldaja soovis saarepuu maha võtta, kuna selle lehe­sodi tuleb nende haua peale, ka oli puu nende sõnul osaliselt kuivanud. Klein ütles, et soovist selline puu maha võtta, võib aru saada, aga siis tuleb sellest enne teavitada kalmistu haldajat, kelleks on Reigi kogudus. Samuti tuleb rääkida kõrvalasuva hauaplatsi hooldajaga.
“See peaks toimuma kokku­leppel, aga nemad ei ole kõrvalhaua hooldajaga kokku leppinud. Nad palusid surnuaiavahil selle maha võtta, aga ka minuga pole keegi konsulteerinud,” loetles kogudusevanem tegemata­jätmisi.
“See pole väga suur puu olnud, aga muinsuskaitsealal, kui võtad üle kümne sentimeetri jämeduse puu maha, siis tuleb juba luba võtta. Minu käest pole küsitud, aga ma oleks selle loa võtnud, kui oleks vaja olnud,” ütles kogudusevanem, et seda puud maha võttes on mööda mindud kõikidest asjadest, mis oleks enne teha tulnud.
“Laivi käest ei küsitud ja mina ei teadnud ammugi midagi, sest minuga ei räägitud. Hooldustöötaja ütles, et temale oli seda juba möödunud sügisel räägitud ja tema viitas kalmistute eeskirjale, et kui puu kasvab haudade vahel ja segab, siis võib maha võtta,” selgitas Klein.
Hiiumaa valla kalmistute kasutamise eeskirja §-s 9 on tõepoolest kirjas, et “Muinsus­kaitse all oleva kalmistu … haljastuse hindamisel lähtutakse vajadusest kaitsta hauarajatisi ja hauatähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldamisele kuulub puu, mis kahjustab juurestiku, tüve või võraga hauarajatist ja hauatähist…”
Kuigi oli vajadus ja ehk õiguski puud maha võtta, oleks naaberhaudade hooldaja pidanud sellest kõigepealt Kleinile kui koguduse­vanemale teada andma ja siis omavahel kõrvalhaudade hooldajaga sellest rääkima, rõhutas Klein.
“See asi tuleb ära klattida ja nad peavad selle asja omavahel ära rääkima – kui muidu ei saa, ma tulen istutan selle puu sinna tagasi,” ütles ta. “Ma ei saa aru, miks inimesed omavahel ei suhtle – mind häirib sihuke asi kõige rohkem. Ma ju ei lähe naabri õuest puud maha võtma, kui oks sellelt minu õue kukub! Rääkige enne omavahel – siis saab selle asja selgeks!”