RMK avalikustas kümne aasta raieplaanid Hiiumaa neljal KAH alal: Puski, Kaleste, Meelste ja Kärdla lähimetsades. Kõigi nelja ala kohta said vald ja kohaliku kogukonna esindajad teha ettepanekuid, kuidas KAH alal metsa majandada. Nii vald kui kogukonna esindajad soovisid, et asulalähedasi riigimetsi majandataks püsimetsana, st tehes ainult valikraiet.
Seda ettepanekut RMK ei arvestanud ja Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveski selgitas saadetud vastuskirjas, et metsakasvatuslikus mõttes ei täida püsimetsandus eesmärki.
Veel üks põhjendus oli, et majandatavates metsades ei ole 2006. aasta metsaseaduse tingimustel võimalik valikraiet rakendada. “Lubades kavas kasutada mingit kindlat raieliiki, ei ole tagatav metsaseaduse mõte, et metsades on vaja kindlustada ka samaväärse uue metsa kasvatamine. Teisiti öeldes metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitse tagamine ei ole võimalik, kui osa selleks tegevuseks vajalikke raieviise on välistatud,” kirjutas Tammeveski. Näiteid püsimetsanduse ebasobivuse kohta majandusmetsades tõi ta metsamajanduse õpikutest, aga ka Soomest, kus metsa kogutagavara on oluliselt kasvanud peale metsade kuivendamist ja valikraiet meenutavatest võtetest loobumist.
Nii on RMK raiekavas näiteks Kaleste külast põhja poole jääval riigimetsa alal veel tänavu kavas teha 4,3 ha harvendusraiet ja 2,1 ha aegjärkset raiet ning aastal 2026 veel 2,4 ha aegjärkset raiet.
Vikipeedia andmetel on aegjärkne raie üks turberaie alaliike, mille eesmärgiks on uue metsapõlve väljakasvatamine vana metsa turbe all. Seda kasutatakse puistutes, kus lageraie on vastunäidustatud ja kus soovitakse säilitada olemasolevat antud kasvukohale sobivat elujõulist metsauuendust või kus on head eeldused elujõulise loodusliku uuenduse tekkeks.
HARDA ROOSNA
