Lihavõttepühade linnuvaatluse seltskond ei pidanud Suuremõisas kaua retkel olema, kui ootamatult oli meie kõigi ees haruldasem suleline – vaenukägu ehk toonetutt.
Kohe meenus Eesti ornitoloogiaühingu juhtlause: vaadeldes linde unustad pinged.
Kuid meie rahulolu katkes mõne hetke pärast, kui silmasime vilksamisi juba veel märksa huvitavamat tiivulist. Paaril korral teda veel kohates oli selge, et sellest linnust tuleb pilt teha. Kuna meil kellelgi fotokat kaasas ei olnud, kutsusime lisaks veel ühe, aparaadiga vaatleja. Vahepeal kusagile kadunud lind poseeris korraks, laskis ennast pildistada ja läinud ta oligi. Seekord jäädavalt, kuna mõned tunnid hiljem ja ka õhtul teda enam ei leitud. Tegu oli lõunapoolsetest piirkondadest pärit mägede linnuga – mägiraat (Prunella collaris). Tegemist oli selle linnuliigi teise tõestatud vaatlusega Eestis. Esimene oli 15.–18. mail 2005. aastal Läänemaal Dirhamis.
Vaatluspäeval nähti Ristnas veel üht huvitavat lindu, ida-mustvaerast.
Leho Aaslaid
linnuvaatleja