Hiiumaa liinil sõitvatel parvlaevadel on sellest aastast kodune tunne – lähed pliidi äärde, vaatad, mis kokad keetnud-küpsetanud ja tõstad mis soovid – kasvõi praemuna hapukapsaga.
Kõik paraku ei ole väga osavad portsjonikujundajad, näiteks eakamad inimesed. Ja mõnele ehk ei meeldi, et igaüks kulbiga supi sees ei solberdab.
Tegelikult polegi asi niivõrd selles, ehk keegi ikka appi tuleb. Pigem olid laevareisijad harjunud, et toit on aevastajate-köhijate eest klaasiga kaitstud ja seepärast tundub uus lahendus mittehügieeniline.
See riba, mida pritsmeklaasiks nimetatakse ja mille alla mahuvad vaid hinnasildid, küll ei kaitse kui kliendil leti taga äkiline aevastus või köhahoog peale tuleb.
Muidugi ei levi koroonaviirus toidu kaudu – see hirm on asjatu. Teame nüüd, et rääkimisel-hüüdmiselgi paiskuvad süljeosakesed pooleteise kuni paari meetri kaugusele. Ega seda toitu, millele keegi valjusti rääkinud väga süüa ei tahaks…
Toitlustajast aga võib aru saada küll – üks töötaja vähem leti taaga, kaitseklaasi paigaldada pole vaja ja kõik see toit on ühe hinnaga – nii kallis liha kui odav kartul.
21. juuli 2020
