Neljapäeval Hiiumaal käinud Belgia ettevõtja ja majandusteadlane Gunter Pauli huvitus Dagöplasti tehasest, mille potentsiaal sinise majanduse edendamisel on tema meelest tohutu.
Gunter Pauli on sinise majanduse põhimõtete alusel nõustanud näiteks Hispaania, Argentiina ja Itaalia valitsusi. Huvi Hiiumaa vastu tekkiski kontaktist Dagöplasti toormega varustajaga Itaalias. “Miks on see tehas just Hiiumaal?” tahtis ta teada ning otsustas tulla seda vaatama.
“Saan aru, et tegemist on nõukogudeaegse otsusega teha Hiiumaast plastisaar, mis on ju iseenesest natuke hullumeelne, ent pöörata see tootmine bioplasti suunas ümber on olnud üks väga tark otsus,” ütles ta Hiiu Lehele.
Nimelt on 2015. aastast Norra firmale Biobag kuuluv Dagöplasti tehas viimastel aastatel suures osas läinud üle bioplasti tootmisele.
“Teil on põhjust selle tehase üle väga uhked olla,” ütles Gunter Pauli Hiiu Lehele. “Juba praegu annab see tööd sajale inimesele, ekspordib nii paljudesse erinevatesse riikidesse ning on Baltimaade suurim, aga see on alles algus,” usub ta.
Pauli märkis, et tema visiidi eesmärk oli vaadelda ja õppida, et näha, millised kohalikud võimalused võiks üldse olla, kuid ta tahab kindlasti Hiiumaale tagasi tulla, sest bioplast ja kompostimine on tema jaoks väga huvitavad teemad.
Tulevikuvõimaluseks kartul
Pauli rääkis, et näeb bioplasti tootmises nii Hiiumaa kui kogu Eesti jaoks väga suurt potentsiaali just seetõttu, et üheks bioplasti tootmise tooraineks on tärklis. Kartul, mis Eestis väga hästi kasvab, aga sobib suurepäraselt
tärklise tooraineks.
Dagöplasti tegevjuht Kulvo Pendra ütles, et kuigi praegu kasutatakse plasti tootmisel maisitärklist, mis pärit Itaaliast, siis juhul kui keegi toodaks tärklisegraanuleid kohalikust kartulist, võiksid nad tõepoolest samahästi seda tooret kasutada.
“Bioplast on naftast toodetud plastist oluliselt väärtuslikum,” selgitas Pauli. “Kui siinne tootmine oleks, ja see võiks seda olla, viis korda suurem, saaksime rääkida juba kohaliku põllumajanduse rakendamisest tehasele vajaliku tooraine tootmiseks.”
See omakorda annaks tema hinnangul kohalikele talunikele parema sissetuleku, suurema sõltumatuse Euroopa Liidu abirahadest ning parema positsiooni, konkureerimaks Saksamaa ja Poola kartulitootjatega toiduturul.
Pauli tõi näiteks, et Roskilde
linn Taanis juba kasutab Dagöplasti bioprügikotte bioprügi kogumiseks ja kompostimiseks ning tema meelest võiks seda teha ka kogu Eesti. “Milleks importida reostavat plasti Venemaalt, USAst või Saudi-Araabiast, kui on võimalik toota kohapeal, kohalikust toorainest bioplasti, mille saab siinsamas ka ära tarbida?” küsis ta.
Sinise majanduse ring
Kulvo Pendra ütles, et tema sai Pauli ideest aru nii, et kogu tootmisring võiks olla seotud: “Meie kotte kasutatakse kompostimiseks, kompostist tekkib biogaas, mida saame kasutada energiatootmiseks, keegi kasvatab komposti abil kartuleid ja toodab sellest tärklist, millest meie saame jälle teha plasti ja nii edasi.”
Sellised põhimõtted ongi Gunter Pauli maailmakuulsa sinise majanduse idee tuumaks – tõsta kohalikku elukvaliteeti ümbritsevat loodust ja keskkonda kahjustamata.
Eestisse kutsuti Pauli just suure huvi tõttu tema raamatu “Sinine majandus” vastu, kus ta kirjeldab rohkem kui 200 kasumlikku äriprojekti, mis on kasulikud ka planeedile. Eriti huvitatud oli Pauli külaskäigust Ida-Virumaa, kus sealset piirkonda soovitakse sinise majanduse põhimõtetel taasluua.
Harivate lasteraamatute autor
Teine põhjus, miks Pauli Eestit külastamas oli, on õpetajad, kes kutsusid ta siia oma raamatuid tutvustama. Pauli on mitmete lasteraamatute autor, mida ka eesti keeles ilmunud juba üle kümne. Läbi lihtsate lugude, mille kangelasteks linnud, loomad, puud, aga ka näiteks puugid, soovib ta õpetada lapsi küsimusi küsima, tulevikust mõtlema ja unistama ning leidma viise, kuidas seda paremaks muuta. Teemad käsitlevad looduslikku tasakaalu, jäätmete tekkimist ja paljut muud.
“Mõned õpetajad ja vanemad otsivad võimalusi, kuidas jääda praeguses kliimakriisis positiivseks ning luua tulevikuks paremat keskkonda,” selgitas Pauli, kes kolm päeva veetis Ingvar Villido Lilleoru keskuses, koolitades õpetajaid, kuidas tema raamatuid õppetöös kasutada.
Gunter Pauli õppematerjali levitab Eestis Tuleviku Hariduse sihtasutus.
renewablesnow.com
Üks projekt, mida Gunter Pauli on aidanud välja töötada, on 2014. aastal valminud Kanaaride saarestikus asuva El Hierro saare vee- ja tuuleelektrijaam. See ehitati eesmärgiga viia 11 000 elanikuga saar 100protsendiliselt üle roheenergiale.
Seni pole see veel täielikult õnnestunud, kuid 2019. aasta lõpu seisuga oli roheenergia osakaal kogu saarel tarbitud energiast siiski 54%. Üks uudis samast aastast teatab ka
18 järjestikusest päevast, mil saar suutis end täielikult varustada vaid roheenergiaga.
El Hierro elektrijaam töötab tuulisel saarel, kasutades peamiselt tuuleenergiat, millega saab toota rohkem elektrit kui korraga vaja läheb. Ülejääk kasutatakse kõrgel mäe otsas asuva veereservuaari täitmiseks. Viimane on kui looduslik tagatis päevadeks, mil tuuleenergiast elektri tootmiseks ei piisa, siis hakkab vesi reservuaarist allapoole liikuma ning elektrit toodetakse selle protsessi käigus tekkivast energiast.
Maavärinaohu tõttu ehitati veereservuaar lõpuks siiski plaanitust väiksem ja seni pole saar saanud veel täielikult roheenergiale üle minna. Projekti on kritiseeritud selle kalliduse pärast ning ka sellepärast, et see oma eesmärki täielikult ei täida. Töö elektritootmise tõhusamaks muutmise nimel jaamas jätkub ning sellegipoolest pakub süsteem oma uudsuses huvi kogu maailmale ning tõmbab ligi ka turiste.
Allikas: renewablesnow.com
