Pika aplausiga ja püsti seistes tänas laupäeval Kärdla kirikusse kogunenud publik Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, mille ees seisis orkestri peadirigent Olari Elts.
“Elamus on ülivõimas,” iseloomustas Pühalepa muusikafestivali tänavuse hooaja avanud ERSO kontserti festivali kunstiline juht Endrik Üksvärav.
Ja lisas, et orkester esines vapustava energiaga.
“Braavo! Oli suurepärane kontsert!” tänas peadirigenti koorijuht Raul Talmar, kes tunnistas, et on suisa õnneuimas.
Kontserdi lõppedes publiku hulgas olles oli näha-kuulda, kuidas paljud läksid muusikuid ja korraldajaid tänama ning paistis, et kõigil oli soov saadud emotsioonilaengut üksteisega jagada.
Helilooja Erkki-Sven Tüür ütles, et kontsert oli suurepärane, kõik kõlas väga ilusasti ja peale seda, kui publikuga kontserdid on terve hooaja jooksul ära jäänud, oli taas tore olla esitusel, kus publik on saalis – ja seda tema enda sünnilinnas. “On tunne, nagu oleks uus algus,” sõnas Tüür.
Kava järgi kõlasid kontserdil Ludwig van Beethoveni avamäng “Coriolanus” ja Sümfoonia nr 5 c-moll, op 67 ning Erkki-Sven Tüüri 2018. aastal valminud teos “Phantasma”. Lisapaladena esitati Heino Elleri “Kodumaine viis” ja Eduard Tubina “Setu tants” tsüklist “Süit eesti tantsudest”.
Mängime Beethovenit
“Kui me siia juba tulime, me mängime loomulikult Beethovenit,” alustas dirigent esitamisele tulevate teoste tutvustamist. Ja kutsus enda kõrvale Erkki-Sven Tüüri, kellelt publik kuulis märgilise loo, kuidas tema isa Philipp-Teedy Tüür väikese poisina Teise ilmasõja ajal kuulis raadiost muusikat –“Coriolanuse avamängu”, mis talle elumuutvat mõju avaldas. Tüür rääkis, kuidas isa hakkas uurima, mis muusika see on ja kes on see Beethoven ning avastas endale muusikamaailma. “Ilma selleta ei oleks minust võibolla heliloojat saanud,” tõdes ta.
Tüüri orkestriteos “Phantasma”, mis oli teise teosena kontserdikavas, valmis Beethoveni juubeliaastaks valmistuva orkestri juhi ettepanekul. Pealkirja võib helilooja sõnul tõlgendada kui vaimu või fantaasiat, mis on nagu Beethoveni portree virvendaval veepinnal kui vaadata sügavasse kaevu.
“Kujundasin oma loos üht teemat, mis leiab mitte otseselt tsiteerimist, aga on avamängu ühest motiivist mõjutatud,” tõi helilooja esile veel ühe seose kahe teose vahel.
Enne kui “Phantasma” ette kanti, mängis orkester dirigendi märguannete peale ka erinevate helispektritega foone, akorde ja lõike, mis eraldi esitades ja Tüüri kommentaaride saatel andsid justkui sissevaate sellesse, kuidas helipildid ja kõlaruum tekivad.
Beethoveni viiendat sümfooniat iseloomustas Olari Elts kui muusikaajaloo üht kõige enam tsiteeritud, analüüsitud, kõige enam kuulatavamat ja enim mängitavat sümfooniat. Mõne minutiga visandas Elts kuulajate silme ette enam kui kahesaja aasta taguse maailma, mil vabadusideed jõudsid ka muusikasse. Publik sai kuulda näitlikke lõike sümfooniast, alustades kõigile tuntud neljanoodilise algustaktiga.
Fantastiline muusikamaailm
“Meie orkestri jaoks on see kontsert sama oluline kui Hiiumaa jaoks,” ütles Olari Elts peale kontserti Hiiu Lehele antud intervjuus. Ta möönis, et orkester oleks pidanud saarel varemgi käima, sest ERSO on rahvusorkester, mitte Tallinna ega Eesti Raadio orkester. “Peame käima – nii palju kui vähegi võimalik – kohtade peal esinemas, see on osaliselt ka meie kohustus,” ütles ta, lisades, et Hiiumaal peaks käima regulaarselt, iga paari aasta tagant. Seekordne kontsert sai alguse kohapealsest huvist. “Loomulikult olime kohe nõus ja tulime väga hea meelega.”
Dirigendi sõnul on orkestrile oluline, et inimesed üle Eesti saaksid osa sellest fantastilisest maailmast, milles nad muusikutena elavad iga päev. Lisaks on tal olnud lootus, et kontserdi mõjul võib mõneski kodus laps tahta hakata pilli mängima.
“Kärdla kirikus on väga hea mängida,” võttis Elts kokku esinemismuljed. Samas on kirik religioosne koht, pühakoda, mis teeb keeruliseks esitatavate teoste valimise. “Ma väga tahtsin mängida siin just Beethovenit – sest tulime siia esimest korda ega tahtnud teha mingit hinnaalandust, aga ma kartsin, kuidas see siin välja tuleb,” tunnistas ta avameelselt.
Peagi 95aastaseks saavas ERSOs mängivad eri generatsioonide muusikud. “See on midagi, mille üle saame uhked olla,” ütles Elts. Vanemad olijad kannavad traditsiooni ja annavad seda kogu aeg edasi ning iga järgmine generatsioon hoiab seda värskena ja muudab natuke. Noor ja vana istuvad kõrvuti – see on sõnum ka kuulajaskonnale. “Me pole niisama bänd, vaid oleme asutus, mis hoolitseb eesti muusika järelkasvu ja jätkuvuse eest, rääkides inimestele sellest, mis praegu oluline on,” lausus peadirigent sama kirglikult ja täpselt nagu oli äsja orkestrit juhatanud. Viimastel aastatel järjest vähenevad vabadused ja demokraatliku maailma osa vähenemine on Eltsi arvates murettekitav suundumus, millele orkester tahab tähelepanu juhtida.
Sümfooniakontserte olnud ka varem
Dirigent ja helilooja Jüri-Ruut Kangur kirjutas sotsiaalmeedias, et ERSO kontsert oli esimene professionaalse sümfooniaorkestri kontsert Hiiumaal, kuid sümfooniakontserte on Hiiumaal toimunud ka varem. 2017. aastal korraldas ta Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu toel sümfooniaorkestri kontserdi Hiiumaal, kus esines Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkester täiskoosseisus Kärdla Kultuurikeskuses. Kontserdi lõpus liitus ka kohalik Hiiumaa Sümfoniett, nii et aset leidis võimas 70-liikmelise sümfooniaorkestri kontsert.
Hiiumaa Sümfoniett tegutses aastatel 2004–2019 ja seda juhatanud Kristiina Roots ütles Hiiu Lehele, et mäletab seda kontserti hästi. “Meid oli koos nii palju, et orkester paigutati saali põrandale ja kuulajateks kutsutud kooliõpilased istusid laval ja lavatreppidel,” meenutas ta. Tookordne kontsert oli Rootsi sõnul väga eriline sündmus nende väikesele orkestrile, kus mängis umbes 15 muusikut üle Hiiumaa. Esinemisi oli neil vähe, kuid laulupeo repertuaar õpiti selgeks ning käidi ka neljal laulupeol.
