AS Enefit Green kuulutas veebruaris välja lihthanke ja otsib Hiiu meretuulepargi esialgse eelprojekti koostajat, pakkumiste esitamise tähtaeg on 9. märts.
16. veebruaril riigihangete registris avaldatud hankedokumendi “Esialgse eelprojekti koostamine Hiiu meretuulepargile” järgi kavatseb AS Enefit Green ette võtta Hiiumaast põhja poole rajatava kuni 1100megavatise võimsusega meretuulepargi projekteerimise, arenduse, ehitamise ja käitamise. Projekteeritava ala pindala on ligikaudu 175 ruutkilomeetrit ja see hõlmab varasema nimega Loode-Eesti meretuulepargi alasid.
Enefit Greeni tuuleenergia valdkonna juht Lauri Ulm selgitas, et ettevõte on arendustöödega jätkanud vaatamata sellele, et Hiiu maakonna mereala planeeringu tuuleenergeetika osa tühistati.
“Praegu on käimas kavandatava pargi keskkonnamõju hindamine ning otsustasime alustada ka pargi esialgse eelprojekti koostamisega, et saaksime vastused küsimustele, mis on olulised nii arendajatele kui ka kohalikule kogukonnale,” põhjendas Ulm projekti koostamise vajadust.
Ettevõte on oma kodulehel välja toonud, et nad otsivad järjepidevalt võimalusi taastuvenergia tootmise laiendamiseks. Tuuleenergia tootmise suurendamine on üks ettevõtte võtmeeesmärke.
“Eestil on vaja kiiresti suurendada süsinikuneutraalset energiatootmist ning tuuleparkide rajamine on suuremahuliseks tootmiseks praegu kõige soodsam ja kättesaadavam viis,” ütles Ulm. “Seetõttu oleme jätkanud ka Loode-Eesti meretuulepargi ettevalmistustöödega, et olla valmis edasi liikuma, kui mereala planeering kinnitatakse.”
Küsimusele, kas senised takistused meretuulepargi rajamiseks on kõrvaldatud, vastas Ulm, et kõige olulisem on saada selgus tuuleenergeetika jaoks sobilike alade kohta Hiiumaa merealal. Tema sõnul on rahandusministeerium kinnitanud, et jätkab planeeringuprotsessiga.
Praegu välja kuulutatud hanke tulemusel koostatakse tuulepargi esialgne eelprojekt. “Eelprojekteerimise käigus saab paika pargi eskiis, mis arvestab juba ka keskkonnamõjude hindamise esimesi järeldusi. Samuti valmib esmane kava pargi rajamise ja hilisema hooldamisega seotud tööde korraldamiseks,” selgitas Ulm.
Lõplikult saavad need detailid paika järgmistes planeerimisetappides, kuid eelprojekt annab esimese indikatsiooni, millisena võiks Loode-Eesti meretuulepark elektrit tootma hakata.
Ulm ütles, et praegu käib meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine ja aastate jooksul on tekkinud vajadus ka varasemate uuringute andmeid täiendada: “Sellega oleme arvestanud mõjude hindamise järgmises etapis.”
Võimsamad tuugenid
Ulmi sõnul ongi praegu peamine töö meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise protsessiga jätkamine, samuti täiendatakse aruannet eksperthinnangutega suurema võimsusega tuulikute püstitamise kohta. “Kuna tuulikute tehnoloogia areneb kiiresti, siis soovime hinnata ka võimsamate tuulikutega seotud mõju, et pargi rajamisel saaks kasutada kõige kaasaegsemaid lahendusi, mis sellesse piirkonda sobivad,” põhjendas ta.
Hankedokumendis on kirjas, et Hiiu meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise protsessis on hindamisel mitu avameretuuliku tüüpi 7 megavatisest ja 11 megavatisest alates, kuid hinnatakse ka alternatiivide, 15megavatiste ja hüpoteetiliste 20megavatiste tuuleturbiinide mõju.
Ulm ütles Hiiu Lehele, et Enefit Green lähtub arendamisel põhimõttest, et nad saavad meretuuleparke rajada ainult kogukonnaga koos. “Seetõttu oleme ka arenduse varasemate oluliste etappide käigus kohtunud nii vallajuhtidega kui ka kogukonnaga,” lisas ta.
Tema sõnul pole projekt vahepealsel ajal oluliste teetähisteni jõudnud, mistõttu on ka suhtlust olnud vähem. “Kuid kui mõjuuuringud on lõpusirgel ja saame kohalikele olulist infot ka eel-
projekti koostamisest, siis infovahetus kindlasti sageneb,” lubas Ulm.
Enefit Greeni viimati Hiiumaal korraldatud avalik kohtumine toimus 18. septembril 2019 Kärdla kultuurikeskuses. Meretuulepargi vastased võtsid tookord tulijaid vastu rahvarohke protestimiitinguga. Kultuurikeskuses toimus tookord plaanitava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu.
MTÜ Hiiu Tuul kõneisik Inge Talts väitis peale eelnimetatud kohtumist Hiiu Lehes ilmunud vastulauses, et tuulepargi rajamist Hiiu merealale saab taotleda ainult läbi uue planeerimismenetluse. “See tähendaks planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, koostamist, avalikustamist, piiriülest koostööd ja palju muud. See on aastaid nõudev protsess ja olen veendunud, et taas oleks tulemuseks meie loodusväärtuste säilimise tagamine,” ütles Talts toona, et tema hinnangul saab Loode-Eesti meretuulepark realiseeruda vaid väljaspool Hiiu mereala – näiteks Eesti majandusvööndi loodeosas.
Loode-Eesti meretuulepargi, nüüdse nimega Hiiu meretuulepargi hoonestusloa taotluse esitas eelmine omanik Nelja Energia 2010. aastal, eeluuringud selles piirkonnas algasid 2006. ja 2007. aastal.
2018. omandas ASi Nelja Energia ja selle algatatud meretuulepargi projekti Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green.
