Kõrgessaare rattarallil juhtus õnnetus, mis ühele võistlejale lõppes mitme luumurruga. Selle asemel, et juhtunut kinni mätsida ja maha salata, tunnistas korraldaja oma eksimust. Tunnustus talle selle eest! Artur Valk on Kõrgessaares aastaid spordiüritusi korraldanud ja ühelgi rattasõidul pole varem midagi hullu juhtunud. Nüüd siiski. Hea, et juhtunu ei anna põhjust loobumiseks, vaid motiveerib korraldajaid rohkem pingutama.
Spordivõistluse korraldamine on suur vastutus, aga sageli tehakse seda vabatahtlikult ja korraldajate isiklikul initsiatiivil. Ka rahalisi vahendeid tihti napib. Seepärast on lugupidamist väärt igaüks, kes suursündmusi korraldada võtab.
Hiiumaa maratoni korraldaja Liis Remmelg ütles, et vabatahtlike abiliste võistluseks kokkusaamine on suur väljakutse ja turvalisuses võibki vajakajäämisi tekkida just seetõttu.
Nädalavahetusel lapsi Hiiumaa maratonile võistlema viies nägin, et võistlustrassil oli kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis ja pidasin sellest viisakalt kinni. Kahjuks sõitis vaid üks auto vaikselt meie auto järel, ülejäänud möödusid meist kruusarahe saatel.
Kõrgessaare rattasõidu õnnetus on ehe näide, miks peab korraldajate antud juhistest ja piirangutest kinni pidama. Need kehtivad nii võistlejatele kui ka teistele, sh sõidukitele, mis võistlusrajal liiklevad. Sestap olgem ikka mõistlikud, nii enda kui teiste ohutuse nimel.
Juhtunust on õppida nii korraldajatel, võistlejatel kui ka muidu liiklejatel. Piirangud ja eeskirjad pole kellegi karistamiseks või kiusamiseks, vaid selleks, et tagada meie kõigi turvalisus. Pidagem neist siis kinni! Me kõik soovime ju elusalt ja tervelt õhtuks koju jõuda.
8. mai 2018
