Teist aastat järjest tuli Eesti täiskasvanud õppija tiitel Hiiumaale, tänavu pälvis selle Hiiumaa aasta õppija Tenno Lauri.
Nii Eesti kui Hiiumaa aasta õppija 2021 tiitliga tunnustati Tenno Laurit, kes pärast politseist pensionile jäämist läks esmalt tööle meditsiinitranspordi juhiks ja otsustas seejärel õppida hooldustöötajaks.
“Rõõmustame selle üle, et teist aastat järjest pälvib aasta õppija nimetuse Hiiumaalt esitatud kandidaat,” ütles täiskasvanud õppija nädala (TÕN) Hiiumaa koordinaator Jane Üksik tunnistust üle andes. Mullu kuulutati Eesti aasta õppijaks hiidlane Margit Soone.
“Eks oma osa oli koroonakriisil, sest nägin, kui suur puudus on hooldustöötajatest,” on Tenno Lauri oma uue eriala valiku motiive selgitanud. Pärast aasta kestnud õpinguid Haapsalu kutsehariduskeskuses jagab ta end nüüd kahe töökoha vahel: autojuhi tööle haiglas lisandus hooldajatöö Hiiumaa Samaaria hooldekodus.
Hiiumaa koolitajaks 2021 kuulutati autojuhtide õpetaja ja ettevõtja Jana Nigu. Enda sõnul on tal õpetamissoov geenides, sest lähisugulaste seas on palju selle elukutse esindajaid.
Aasta õpitegu on Ivica Mägi Autismikooli Hiiumaa osakonna käivitamine. Töö algas tänavu maikuus Pühalepa Vaba Aja keskuse ruumides, juhatajaks on Siret Sultsing-Lukk. Ennast tutvustades ütles ta, et on ise saanud Autismikoolilt head tuge, sest peres kasvab üks eriline laps. Seetõttu oskab ta sel alal nõu anda ja abi vahendada.
Aasta õppijasõbralikuks tööandjaks valiti üks Hiiumaa suuremaid tööandjaid AS M ja P Nurst. Ettevõtte personalijuht Anneli Mauer ütles, et töötajaid koolitatakse peamiselt ametikohtadest ja neil vajaminevatest kompetentsidest lähtuvalt. Palju on ISO-standarditega seotud koolitusi. Samas on soositud ka tööga mitteseotud kursustel osalemine ja erialadel õppimine. “Kui inimene on leidnud tahte ennast arendada, siis on sellel mõju tema kõikidele tegemistele,” võttis Mauer kokku elukestva õppe tuuma.
Laureaatidele andsid diplomid ja lilled üle Hiiumaa vallavanema asendaja Hergo Tasuja, valla haridusspetsialist Ivi Remmelg ja TÕNI koordinaator Jane Üksik.
Elukestva õppe puu kasvab lossipargis
Täiskasvanud õppija nädalal istutati Suuremõisa lossi tagumisse parki pikaealisuse poolest tuntud jugapuu. “Jugapuu sobib hästi elukestva õppe sümboliks,” ütles maastikuarhitekt Kristiina Hellström, kes oma koduaiast tõi viieaastaseks puukeseks kasvanud istiku Suuremõisa.
Hellström rääkis, et jugapuu istutamise mõte tekkis, kui Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras kutsus sel moel tähistama nende 30. tegevusaastat ja istutama elukestva õppe puid kõigis maakondades.
TÕNi maakondliku võrgustiku eestvedaja Jane Üksiku sõnul on Suuremõisa jugapuule sobiv paik. “Suuremõisa on kujunenud täiskasvanuhariduse keskmeks Hiiumaal,” sõnas Üksik, viidates Suuremõisa koondunud Hiiumaa ametikoolis, Hiiumaa gümnaasiumi täiskasvanuõppe osakonnas ja Pühalepa vaba aja keskuses toimuvale õppele. Ta lisas, et nüüd saavad nii Suuremõisas tegutsevate koolide õppurid kui suvised mõisahuvilised puu kasvul silma peal hoida.
Elukestva õppe puu istutamine on Andrase jätkusuutlikkuse ja kestmise ilus tava. Esimene elukestva õppe puu – must mänd – istutati Andrase 20. sünnipäeval kümme aastat tagasi Tallinnas Viruvärava mäele, kus puu kasvab kenasti tänaseni.
Eesti aasta õppija 2021 Tenno Lauri lugu
Eluaegse politseiniku uus algus
Hiiumaa aasta õppija Tenno Lauri (53) võis pärast pikaajalist politseitööd jääda pensionile 50. eluaasta täitumisel. 2019. aasta suvel Tenno otsustaski, et aitab küll. Tema jaoks tähendas see aga uue karjääri planeerimist. “Ei taha ju viiekümneaastaselt koju istuma jääda,” ütleb Tenno.
Nii asus ta tööle MTÜ Samaaria Eesti Misjoni hooldekodus hooldustöötajana ja Hiiumaa haigla meditsiinilise transpordi autojuhina. Päris tundmatus kohas vette hüppamine see ei olnud. Tennol on olnud palju kokkupuuteid lähedaste hooldamisega. Aastate eest hooldas ta vanaema, hiljuti ämma. Oma tugevusi ja varasemaid kogemusi arvestades tegi Tenno karjääripöördel teadliku valiku. Möödunud aasta septembris alustas Tenno õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses hooldustöötaja 3. kutsetaseme erialal. Samuti on ta läbinud mitmeid Hiiumaa haigla sisekoolitusi. Kui Haapsallu tuleb ka hooldustöötaja 4. taseme õpetus, lubab Tenno kaaluda sellegi kursuse läbimist.
Miks te õpite?
Vanad hooldustöötajad ütlevad, et mis see hooldustöö on – kui oskad tagumikku pühkida, siis see ongi kogu töö. See ei ole kaugeltki nii. On vaja ennast täiendada, saada uusi oskusi ja teadmisi: näiteks psühholoogias, ergonoomikas, suhtlemises. Ma ei kujutanud ettegi, kui palju on hooldustöös võimalik kasutada abivahendeid ja millised on võimalused vanurite aktiveerimiseks. Seal on väga palju asju, mida õppida.
Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Õppimine on andud palju uusi kogemusi. Ka teistest õppijatest osad töötavad juba hooldekodudes. Nendega suhtlemine ja kogemuste vahetamine annab väga palju. Kooliskäimine toob ka vaheldust, äratab ellu ja aktiveerib heas mõttes. Eesmärk on koolis omandatud teadmisi ja oskusi hiljem igapäevatöös kasutada.
Allikas: andras.ee
