Diktaatorid teiste vigadest ei õpi ja oma rahva häält ei kuula, tuleb tõdeda Valgevenes toimuvat jälgides. 1994. aastal Valgevene presidendiks valitud ja 26 (!) aastat võimul olnud kolhoosiesimees Aljaksandr Lukašenka tahaks veel võimul olla…
Selleks, et võimule saada ja seal olla, on võimule pürgija meelest lubatud kõik – ka valimistulemuste võltsimine. Mida Lukašenka muidugi ei tunnista. Kümned tuhanded inimesed ei usu, et ta 9. augustil presidendivalimised võitis ning on tulnud tänavatele meelt avaldama. Rahvas protestib rahumeelselt, aga diktaator ei kuula, saadab omaenda rahva vastu politseijõud, korraldab Leedu piiri lähistel sõjalised õppused ja teatab traktoritehase töölistele, et uusi valimisi ei tule enne, kui nad ta… tapavad. Juba kõlbab talle abi paluda Putinilt, kellele ta end varem vastandas.
Naabrimees aga muigab sõbralikult kõike toimuvat jälgides, endal silmad nii lahked, nii lahked…
Kuidas see kõik küll lõppeb, on praegu veel selgusetu. Vägisi aga tuleb meelde 29 aasta tagune Eesti, kus samuti ähvardati rahva rahumeelne protestiaktsioon tankidega maha suruda.
Meie pääsesime ja saime oma soovitud vabaduse ning tähistame sel neljapäeval taas taasiseseisvumise päeva.
Aga mis saab Valgevenest?
18. august 2020
