Jälgi meid
Tüür bänner

LOODUS

Novembri kohta öeldakse porikuu ja räägitakse mustast maast ning kaamosest. Tegelikult ei ole see kuu nii hall ja troostitu midagi. Sest november on sammalde...

LOODUS

Sügis on viljade valmimise ja lehelangemise aeg. Natuke nukker on see hääbumine. Ja lindude ränne tekitab hinge lahkumise ärevust, ka mingi osa endast tahaks...

LOODUS

Sel aastal kaks korda Hiiumaal seeni uurimas käinud mükoloogiaühing leidis saarelt esmakordselt näiteks looduskaitsealuse punajalg-kivipuraviku.

LOODUS

Hiiumaa saab laias laastus tõmmata kaheks: valge lääs ja punane ida. Juttu ei tule aga muidugi mitte kommunistidest ega muust säärasest, vaid tolmpeadest.

VARESE LOOD

Vohilaid on Eesti kõige suurem laid ja seetõttu ka üsna teistmoodi. Ikka teadsin seda eeskätt kadakaste looniitude maana. Ja põgusalt ka lääne- ning põhjaserva...

VARESE LOOD

Tulnud toredast Ape ehk Hopa linnakesest, meeled täis mälestusi paekiviselt Lätimaalt, tundus Eestisse jõudmine järsku argi­päeva naasmisena. Eks katkupiirangute järel mõjus ka pelk Lätis...

VARESE LOOD

Hopa ehk Ape on üks vaatamis­väärsemaid Liivimaa pisilinnu. 2006. aastal võlus ta mind täitsa ära. Jah, linnake on päris tilluke, rahvaarv nüüdseks langenud tuhandest...

VARESE LOOD

Ei, juttu ei tule Poolamaa Vislast. Ikka lähemalt, Lätist, väikesest Vizla jõest. Tema kuni verstapikkusest alamjooksust enne suurde Koivasse suubumist. Ma olen siin korra...

VARESE LOOD

Koiva äärne Sikšni dolomiitpaljand jääbki mu jaoks mingiks müstiliseks kohaks. Juba 2006. aastal kõmpisin ma seda otsides Vidagasse välja. Küsisin toona kohalikelt täpsemat juhatust,...

VARESE LOOD

Lõunaeestilik punakat värvi pinnasetee sai Kalametsa jõekese silla ületamise järel korrapealt otsa. Edasi kummusid künka­rohumaad. Kunagi läks siit tee kindlasti edasi. Kui selja taha...

VARESE LOOD

Juunikuu on orhi­deede kõrgaeg. Jumala­käpad küll juba lõpetanud, ent nende järel on järje üle võtnud hallid käpad ja sõrmkäpad. Jaaniaega täidab ööviiulite puhkemine, nende...

VARESE LOOD

Arvatavasti just sama­suguse lihtsa peal­kirjaga loo kirjutasin ma aastat kuusteist tagasi siiasamma Hiiu Lehte. Toona olin ma devoni dolo­miitkaljude lainel. Lõuna-Eestisse jääb neid napilt....