Päästeamet püüab jätta muljet nagu kuulataks enne päästekomandode sulgemist ka kohalike elanike arvamust. Tegelikult on poliitilised otsused ammu valmis ja valikud said tehtud juba valimistel.
Kolmapäeval on Hiiumaale tulemas päästeameti esindajad eesotsas Kalev Timbergiga. Plaanis on kokkusaamised Emmaste päästekomando töötajatega, kohtumine maavanema, vallavanema ja volikogu liikmetega ning saare teiste omavalitsuste esindajatega. Napiks paarikümneks minutiks põigatakse ka Leisu koolimajja, kohtuma kohalike elanikega.
Emmaste valla rahvas valmistub kohtuma päästeameti esindajatega, et pidada lahing oma päästekomando allesjäämise eest. Siseministrile koostavad kirja vallavalitsus ja -volikogu. Kohalikud elanikud panevad kokku pöördumise ministrile ja presidendile. Nad on lootusrikkad, et nende appihüüdeid kuuldakse.
Analüüs tegelikkust ei arvestagi
Emmaste vallas elav ettevõtja Mati Nurs on uurinud paberit “Emmaste päästekomando analüüs 2011” ja leidnud selles hulga küsitavusi.
Analüüsis on kirjas, et lähim riiklik päästekomando asub 13 minuti ajatsoonis. Nurstes elav Nurs ütleb, et 13 minutiga jõuab Käinast ehk Emmaste valla idapiirini,
Jaussa. Valla läänepoolne osa, kus asuvad suured plastiettevõtted, AS Dale ja OÜ Liisbet Tukat, jäävad kaugemale.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe vastas, et arvutuste juures kasutati AS Regio poolt koostatud tervet Eestit hõlmavat päästekomandode sündmuskohale jõudmise analüüsi, milles ei ole kasutatud aastaaegadest tingitud ja teede halvenemist arvestavat kiirusväärtuse vähendamist. “Sellest tulenevalt on võimalik raskete teeolude korral reageerimisaja pikenemine kõikidel riigi teelõikudel ehk Regio ei arvesta konkreetse tee lagunemist või ka seda, kas on õigesti tagatud talvise tee hooldus,” ütles Vallimäe.
Arvestuste järgi jõuaks Emmaste komando päästjad Leisus asuvasse Dalesse 11, Käina omad 22 minutiga. Kirjas on, et Leisus elab 24 inimest, poolesaja töötajaga Hiiumaa suurima plastivaluettevõtte töötajaid pole üldse arvesse võetud ja ettevõtet ohuks ei loeta. Vallimäe selgitas, et ettevõtete töötajaid selles analüüsis arvesse ei võetagi ja ASi Dale ei loeta ohtlikuks ettevõtteks kuna seal käideldavad kemikaalikogused ei ületa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastavas määruses sätestatud norme.
Valla teine suurettevõte, ligi saja töötajaga Liisbet Tukat, asub Nurstes. Liisbet Tukatil on praeguseks tootmishooneid ligi 4000 m2. Uuemad neist ehitatud nn sändwich paneelist, mille tulepüsivus 30 minutit. Kirjade järgi jõuaks päästjad Emmastest häda korral kohale kümne, Käinast 21 minutiga. Nurs kahtleb selles, kuna otsetee Käinast Nurstesse on kurviline ja osaliselt kruusakattega. Ja ka pääsetamet ei eita, et tegelik aeg võib olla hoopis pikem.
Nii võib juhtuda, et kui Käina suitsusukeldujaid kord õnnetuskohale jõuavad ei pruugi neil peale tuha olla kohtagi kuhugi sukelduda.
Kõrgendatud riskiga objekte polegi
Ka 50kohaline Tohvri hooldekodu, mille asukatest paljud liikumisraskustega või sootuks voodislamajad, ei loeta kõrgendatud riskiga objektiks.
Kuigi samas analüüsis seisab, et “Kõrgendatud riskiga objektideks loetakse objekte, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, ravi- ja hooldusasutused,
/- – -/ tööstusobjektid ja laohooned…” kinnitab seesama paber, et piirkonnas puuduvad üldse kõrgendatud riskiga objektid. Vallimäe selgitas, et Tohvri hooldekodu ei käi selle loetelu alla, kuna praegu on seal personali ja patsiente kokku alla 50.
Kui praegu jõuaks Emmaste komando päästjad Hindu külas asuvasse hooldekodusse 8, siis Käina omad 19 minutiga, seisab analüüsis. Nende jaoks, keda riik veel soostub ise päästma, on appijõudmise ajanormiks ette nähtud 10 minutit.
See-eest on analüüsis kirjas plastiettevõte M ja P Nurst, mis juba ammu Nurstest ära Kärdlasse kolinud. Vallimäe selgitas, et see info on saadud valla kodulehelt, kuid parandus analüüsi tulemust sisuliselt ei muuda.
Mati Nurs leiab, et analüüsis on ohunäitajaid viidud tegelikkusest veidi allapoole ja allesjäävat päästevõimekust, eriti kohalejõudmise kiirust, ilustatud.
Riigikogu liige Kalev Kotkas, kelle jaoks Emmaste on koduvald, ütles, et koostatud analüüs on tegelikult katse tagantjärgi õigustada juba varem tehtud poliitilist otsust.
Kauaks jääb Käina komando?
Vallimäe ütles, et Emmaste komando päästjatele on kavas pakkuda töökohti Kärdla ja Käina päästekomandos. Aasta lõpu seisuga oli Emmaste komando koosseisus kolm, Kärdlas 14 ja Käinas 15 meest. Kärdla ja Käina planeeritud koosseis on 17 meest, seega tekib Kärdlasse juurde kolm ja Käina komandosse kaks ametikohta. “Seda, kas Emmaste komando päästjad on nõus nendele ametikohtadele asuma, otsustavad nad ise,” lisas ta.
Kauaks ei pruugi alles jääda ka Käina komando, kuigi Vallikivi kinnitas, et lähiaastatel pole enamate komandode sulgemist plaanis. Juba mullu augustis analüüsis HOL n-ö mitteametlikku arengukava “Päästekomandode võrgustiku planeerimine 2011–2015”, milles on kirjas nii Emmaste tugikomando sulgemine 2012. kui Käina komando sulgemine 2013. aastal.
Ja kuigi tol koosolekul Hiiumaa omavalitsuste esindajad depoode arvu vähenemisega ei nõustunud, on protsess juba käimas.
Ka Kotkas kinnitab, et Käina komando püsimise otsustab raha olemasolu, mitte staatus.
Vabatahtlikud päästku 30aastaste autodega
Eelnimetatud analüüsis seisab, et kutselised ehk professionaalsed päästjad asendatakse Emmastes vabatahtlikega. “Kaasavaraks”, mis vabatahtlikele üle anda lubatakse, on vallale kuuluv “vanake” – 30aastane päästeauto Scania. Samas viidatakse, et Emmaste inimesed võivad nüüd loota Kõrgessaare vabatahtlike abile. Paraku on sealne tuletõrjeauto sama vana.
Kalev Kotkas, kes lubab kokkusaamisel olla kohal n-ö distsiplineeriva jõuna, tahab veel kord välja pakkuda kompromisslahendust ehk kutselise komando allesjätmist ja tugevdamist koostöös vabatahtlikega.
Tegelikud otsused ammu tehtud
Kotkas ja teisedki riigikogu liikmed on võitlust Emmaste ja Leisi päästekomandode allesjäämise eest pidanud juba tükk aega. Kotkas on kohtunud siseminister Vaheriga, päästeameti peadirektori Timbergiga, korduvalt tema asetäitja Tamsaluga. Tema ettepanekul ja osalusel arutas saarte päästekomandode teemat siseministeeriumi juures olev väikesaarte komisjon ja riigikogu saarte ühendus. Ta on rääkinud regionaalminister Kiisleriga ja teinud SDE fraktsiooniga riigieelarve eelnõusse parandusettepaneku täiendava raha eraldamiseks päästeametile. Seni kõik tulutult.
