Hiiumaad ei peaks seega käsitama väikese ja eraldatud paradiisisaarena. Selline eksotiseerimine on kahe teraga mõõk, nagu meenutas hiljuti Eesti Päevalehes Hiiumaa valla arhitekt Kaire Nõmm: “Saarlase enda vaatenurgast võib selline eemalolek tähendada hoopis äralõigatust. Äralõigatust kvaliteetsest kultuurielust, taskukohasest reisimisest, headest töövõimalustest ning mõnikord ka hädavajalikest riigi teenustest.”


