Hiiumaa valla 4. aastapäeva matkaks valmistudes tuli taaskord meelde ammune mõte Kõrgessaare vesilennukite sadamast I Maailmasõjas.
Seekord täienes see, lugedes Saksamaalt sõber Andreas Mareckilt saadud artiklit “Fliegende Aale. Kaiserliche Torpedobomber im Ersten Weltkrieg”, mille autoriks Ulrich Israel. (tlk Lendavad angerjad. Keiserlikud torpeedopommitajad Esimeses Maailmasõjas).
Üks mõte viis teiseni. On teada, et 1917. aastal oli üks Vene vesilennukite baas Haapsalus ja Rohukülas, sellele allusid Hiiumaal Tahkuna ja Kõrgessaare baasid. Eks see vast ole uhkemalt kõlamas kui olemas olnud, aga saksa lugu ja seal olevad fotod andsid mõttele jumet juurde.
Teame, et Viskoosa vabrikuhoonetes paiknes 1917. aastal venelaste pommiladu, mis enne sakslaste tulekut vastu taevast lasti. Need olid lennukipommid, mida kohapeal valmistati. Kui aga ladu, siis oli Kirikulaht mõnusalt sobiv merelennusadama ja lennukite jaoks.
Vaadates ülalnimetet artikli fotosid sakslaste lennusadamatest, saab üsna hää ettekujutuse, mis võis olla Kõrgessaares, samuti Tahkunas. Midagi niisugust nagu Saaremaal Papisaares ilmselt Hiiumaal ei olnud. Olid puidust maabumissillad ja puidust-presendist sõrestikkonstruktsiooniga rajatised.
1918. aastal Hiiumaal tehtud vene kroonu varanduste ülevõtmise nimekirjast leiame Kõrgessaares paljugi otseselt lennusadamale viitamas: 1 lennumasinate kuuri (Tugari) raamid, 1 osa lendurite silda, 1 pooleldi valmis lendurite kuur ühes sillaga, 2 tühja laudadest kuuri, umbes 15 lendurite viske pommi, iga pomm umbes 1 puud.
Lennusadamale viitavad osaliselt ka need: 1 õhukese rööpaline raudtee 54 rööpast koos, 1 õhukese rööpaline raudtee 30 rööpast koos.
On ka palju muud huvitavat, näiteks: 1 ära põletatud sae vabriku seinad, 1 ära põletatud sae vabriku värk, 1 ära põletatud lokomobil, 1 ära põletatud vabriku raud korsten, 2 sae vabriku pitka katelt, 1 automobil vanker, gummidega.
1937. aastal koostati “Õiendus Saare ja Läänemaal asunud end. vene rannapatareides säilinud esemete kohta”, kus aga Kõrgessaaret ei ole nimetatud, ilmselt ei olnud ka seost rannapatareidega. Kas siis sääl veel midagi alles oli, ei oska öelda.
Saksa artiklis Kuressaare, Ventspilsi jt. merelennusadamate pilte vaadates võib üsna hästi ette kujutada, mis võis olla Kõrgessaares. Kui palju ja kui kaua Kõrgessaare merelennusadamat kasutati, ei ole allakirjutanule teada, ometi arvan ma, et koht, kus oli “lendurite sild” või sillad annaks Kirikulahe äärde viivaid teid ja radu uurides kindlaks määrata.
Paari sõnaga tasub mainida ka Tahkunat, kus lennukite sild võis olla rannapatarei nr. 39 juures, mille merre suubuva suure kraavi servale oli kavandet rööbastee ja kus väga madala veeseisuga on olnud näha merepõhjas püsti olevad vaiad, kus oli või kavatseti paigaldada see sild.
Saksa vesilennukid Hiiumaal ei tegutsenud, nimetet artiklis on vaid mainitud nende poolt Hiiumaa rannikul 22. augustil 1917 uputatud torpeedolaev Stroinõi, õhuluuretoetus Saaremaa ja Hiiumaa vallutamisel ja mitmeid ebaõnnestunud lende.
URMAS SELIRAND
Hiiumaa Militaarajalooselts
