Connect with us

Uudised

Veel Kõrgessaare merelennusadamast

Erakogu
Erakogu
Erakogu
Huvitavat teemat puudutavad pildid ja kaart peaksid täiendama 23. novembri Hiiu Lehes ilmunud artiklikest Kõrgessaare merelennu­sadamast.
Teema iseenesest on ju põnev, sest ega hüdroplaane Hiiumaa ajaloos eriti pole olnud. Saaremaal Kihelkonna Papissaare merelennusadam on suhteliselt tuntud oma 3 km pika munakivitee ja raud­betoonangaaridega. Soome kolleegid teatasid, et selle ehitas Soome firma 1913. aastal, aga Kuressaare lennusadam oli neile uudiseks. Miks eelmises leheloos tsiteeritud saksakeelses artiklis “Fliegende Aale. Kaiserliche Torpedobomber im Ersten Weltkrieg”*, mille autoriks Ulrich Israel, pole mainitud Papissaaret, on tingitud vast sellest, et seda nad ei kasutanud või ei saanud kasutada. Peab Saaremaa ajaloolaste käest küsima.
Ajaloolised fotod Ventspilsist ja Kuressaarest annavad aga aimu, millised võisid olla Kõrgessaare vastavad rajatised. Kaardil näeme kahte otseteed Kirikulahe äärde, mis ilmselt olid rajatud lennu­sadama jaoks. Jääb oodata madalat mereseisu ning käia kaemas, kas lennusilla aluspostidest ka midagi näha on. Igatahes Tahkunas olid mõni aasta tagasi madala merega lennusadama võimalikus kohas mingid postid veel näha. Hiiumaa põnevustele tuletornide ja laevasadamate kõrvale on ju tore lisada veel merelennusadamad.

URMAS SELIRAND
ajaloolane

*tlk “Lendavad angerjad. Keiserlikud torpeedo­pommitajad Esimeses Maailmasõjas”

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...