Kõrgessaare vallavolikogu kaalub neljapäevasel, 8. veebruari istungil eelviimase päevakorrapunktina otsust teha Kärdla linnale ettepanek alustada kahe omavalitsuse ühinemismenetlust.
Vallavalitsuse esitatud eelnõu seletuskirjas seisab, et vajadus algatada läbirääkimised Kõrgessaare valla ja Kärdla linna vabatahtlikuks ühinemiseks tuleneb “valla elanikkonna arvu vähenemisest, sellest tulenevast finantsperspektiivist, investeerimisvõimekuse langusest ja avalike teenuste osutamise võimekuse vähenemisest”.
Kahe omavalitsuse ühinemisest loodetakse haldussuutlikkuse tõusu, avalike teenuste kvaliteedi paranemist, pakutavate haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, kultuuriteenuste taseme kasvu, majanduse kosumist ja kogu omavalitsuse efektiivsemat majandamist, samuti projektipõhise tegevuse suutlikkuse tõusu.
Läbirääkimiste alustamist toetasid ka volikogu komisjonid. Maa-, ehitus- ja heakorrakomisjon rõhutas, et viiakse läbi uuringud poolt- ja vastuargumentide selgitamiseks ning tehakse põhjalikku selgitustööd elanikkonna seas enne kui rahvaküsitlus läbi viiakse.
Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni liikmed lisasid, et alles läbirääkimiste protsessi järel saab “otsustada, kas see on hea või halb meie jaoks”.
Kui ka volikogu otsuse heaks kiidab, teeb vald Kärdla linnale ettepaneku alustada haldusterritoriaalse korralduse muutmine läbirääkimisi läbi ühinemismenetluse.
Ettepaneku kohaselt moodustataks Kõrgessaare valla ja Kärdla linna baasil uus omavalitsusüksus, mis koosneks ühise piirita haldusterritooriumidest.
Seadus lihtsustab ühinemist
Seda võimaldab äsja riigikogus esimese lugemise läbinud seaduseelnõu, mis soodustab ja lihtsustab kohalikel omavalitsustel vabatahtlikku ühinemist.
Kehtiva korra järgi olid kohalikele omavalitsustele seadusega ette nähtud ühinemispiirkonnad. Ühinejatele suuremate valikuvõimaluste tagamiseks seaduse vastuvõtmisel ühinemisi piiravad ühinemispiirkonnad kaovad. Tingimuseks jääb vaid see, et üldjuhul tuleb ühineda naabriga.
Muutub ka ühinemistoetuste maksmise kord. Kehtiva korra alusel saavad ühinenud omavalitsused riigilt 40 eurot toetust iga elaniku pealt, kuid kui kaks juba ühinenud omavalitsust ühinevad omakorda kolmandaga, neile toetust ei makstaks.
“Selleks, et ka juba varem ühinemise läbi teinud omavalitsustele oleks võimalik maksta ühinemistoetust, tunnistatakse senised piirangud ühinemistoetuste maksmisel kehtetuks ja toetust makstakse ka siis, kui omavalitsused on varemgi ühinemise läbi teinud,” selgitas riigikogu liige Aivar Kokk IRL-ist.
Kärdla elanikeregistris oli eilse seisuga 3615 ja Kõrgessaares 1319 elanikku, kokku 4934. Kui seadus vastu võetaks ja ühinemine kohe õnnestuks, teeks see toetuse suuruseks 197 000 eurot, vanas rahas pisut üle 3 miljoni krooni.
Lisaks eelpool nimetatule võimaldab eelnõu riigieelarvest doteerida ühinenud omavalitsuste bussiliine, mis siiani on võimalik üksnes juhul, kui bussiliinid kulgevad läbi mitme omavalitsuse.
Seitsmes katse
Läbirääkimisteks tehakse linnale ettepanek ühise juhtkomisjoni moodustamiseks, kus valda esindavad volikogu esinaine Aili Küttim, liikmed Artur Valk ja Mati Kiivit, vallavanem Jaanus Valk ja vallavalitsuse liige Katrin Sarapuu.
Volikogu otsust on võimalik vaidlustada Tallinna halduskohtus 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest ja otsus jõustub teatavakstegemisest.
Alates 1997. aastast on tegemist seitsmenda katsega saare omavalitsuste ühendamiseks, Kõrgessaare vald teeb sellesisulise ettepaneku neljandat korda. Kärdla on ühinemisettepaneku teinud kahel korral, viimati 2011. aastal, ja Pühalepa ühe korra. Aastaid oli saare omavalitsuste ühendamisele vastu edukas Emmaste vald, nüüd tõrgub Pühalepa vald.
