15. aprillil algas hülgejahi hooaeg. Keskkonnaamet lubab sel aastal küttida 42 hallhüljest, mis on 1 protsent mullu loendatud hallhülge asurkonna suurusest. Eesti vetest loeti eelmisel aastal kokku 4237 looma, kogu Läänemeres elab veidi üle 30 000 hallhülge.
“Hallhüljeste arvukus on taas kasvamas ja sarnaselt
Soome ja Rootsiga lubab Eesti taas mõõdukat hülgeküttimist,“ selgitas keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür.
Jahti on lubatud pidada väljaspool poegimise ning poegade imetamise ja iseseisvumise aega – 15. aprillist 31. detsembrini. Jahti võib pidada kehtiva jahitunnistuse ja läbitud suuruluki laskekatsega jahimees.
Tänavune hülgejahikvoot on jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi lahes 30, saarte põhja- ja läänerannikul 6 ning Soome lahes 6 looma. Küttida ei ole lubatud kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on kas hall- või viigerhüljes.
Hallhülge arvukus hakkas Läänemeres langema 20. sajandi alguses, kui kasutusele võeti varasematest täpsemad ja suurema laskeulatusega vintrelvad ning hüljeste küttimise eest maksti kohati ka preemiaid. Kunagi väga arvuka asurkonnaga hallhülged – sajandi alguse arvukuseks on hinnatud umbes 100 000 looma – sattusid väljasuremisohtu sajandi teiseks pooleks, kui mõju hakkasid avaldama Läänemerre sattunud keskkonnamürgid. 1970. aastate alguses hülgejaht keelustati.
Eesti vetes elab lisaks hallhülgele ka viigerhüljes, kelle küttimine on rangelt keelatud.