Orienteerumisneljapäevakud Hiiumaal alustavad oma 50. hooaega. Esimest korda orienteeruti Kärdla lähistel 1977. aastal. Eeltoodud mõtteharjutuse järgi maanduks ajalaev aastas 1928. Inimesi, kes toona sündisid või juba elasid, meie seas enam väga pole. Muide, maailmas oli orienteerumine tollal alles lapsekingades. Esimesest võistlusest, mis peeti Norras, oli tolleks ajaks möödas 31 aastat.
50 aasta jooksul jõuab päris palju. Jämeda rehkenduse järgi on Hiiumaa orienteerumisneljapäevakutel stardist minema hakatud pea 70 000 korral. See on sada triiki inimesi täis parvlaeva Tiiu või Leiger. Erinevaid inimesi on korraldajate hinnangul rajale jõudnud viie-kuue tuhande kanti, mis poolteist Kärdlat või pea kümme Käinat. Hakates kokku lugema kilomeetreid, mida metsas läbitud, võiks vabalt maakerast mõttelise lõngakera teha.
Need pereliikmed, kes ise veel paksus rohus, kanarbikus või võsas rängata ei jaksa, võetakse aga sülle.
Traditsiooni mõistel ei ole ajalist mõistet ehk me ei saa teada, millal üks või teine sündmus muutub traditsiooniks. Vast on see arusaam inimeste tunnetuses, kui miski on saanud nii omaks, et selle katkemine tekitaks tunde nagu midagi oleks puudu. Hiiumaa spordiloos on orienteerumisneljapäevakutel see tunnus olemas.
Tähendusrikkad arvud ja suurused on aga vaid mündi üks osa. Teisel pool on see, mida inimestele läbi neljapäevakute pakkuda on suudetud. Olgu selleks siis emotsioonid, tervis, teadmised või kasvõi ajaviide. Kes neljapäevakutel käinud, siis teab, et näiteks pole haruldane pilt, kus kogu pere metsas jalutab ning kontrollpunkte otsib. Need pereliikmed, kes ise veel paksus rohus, kanarbikus või võsas rängata ei jaksa, võetakse aga sülle.
Orienteerumisneljapäevakute panus Hiiumaa spordiellu on hindamatu. Seda veel enam tänasel päeval, mil loodus ja värskes õhus liikumine eriti nooremate jaoks aina kaugemaks harrastuseks jääb.
Seega, mingem metsa ja hoolitsegem selle eest, et juubelihooaeg saaks korralikult pühitsetud.



ja