Connect with us

Uudised

50 000 eurot kultuurimälestiste toetuseks

KARIN KIRTSI
Hiiumaal asuvate kultuurimälestiste omanikud saavad sel aastal riigilt üle 50 000 euro toetust kuue ehitise ja kahe kunstimälestise restaureerimiseks.
Suurima summa, 18 000 eurot eraldas amet Orjaku mõisa peahoone varemete katustamiseks. Suuremõisa juustukoja meierei välismüüri ja juustukoja seina restaureerimistöödeks andis amet 8000 eurot, Käina kirik­aia kabeli katusetöödeks üle 7000 euro ja projekt­dokumenatsiooni koostamiseks sai Puski õigeusu kirik 7000 eurot. Väiksemad summad, vastavalt 2500 eurot ja 2000 eurot, läksid Kogri koolimaja ja Matsi tuuliku avariitöödeks.
Kunstimälestiste meetmest anti 4700 eurot Käina palvela harmooniumi restaureerimiseks. Samuti mingi summa 19. sajandist pärit Kärdla kiriku kantsli restaureerimiseks. Selle töö maksumust pole ära toodud, kirjas on, et töid tehakse vastavalt 2016. aasta septembris kokku lepitud tegevuskavale.
Teiste seas jäid rahastuseta EELK taotlused, milles ühes küsiti tuge Kärdla kiriku vundamentide välis­töödeks ja teises kiriku torni­kiivri restaureerimis­töödeks. Veel küsiti tuge Kärdla reserv­elektrijaama korstna, Puulaiu võrgukuuri, Mihkli talumuuseumi hoonete, Suure­mõisa lauda, Õngu tuuliku ja Kassari kabeli restaureerimistöödeks. Ka need taotlused jäid rahuldamata.
Kogusumma 1,4 miljonit eurot
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuuri­mälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Kokku laekus muinsus­kaitseametile üle 300 toetuse ja taotluste kogusumma oli üle 8 miljoni euro.
“Paljude hoonete remondi­võlg on kasvanud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse,” tõdes ameti peadirektor Siim Raie, et toetusevajadus on suur.
Tänavu said samast taotlus­voorust toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ja kunstimälestised kui ka pühakojad. Vaatamata sellele, et programm “Pühakodade säilitamine ja areng” lõppes eelmisel aastal, toetab muinsuskaitse­amet püha­kodasid edasi samas mahus.
Pühakodade toetuseks eraldab amet sel aastal 645 000 eurot, muude ehitis­mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste toetuseks 626 000 eurot, väärtuslike detailide konserveerimiseks ja restaureerimiseks 95 000 eurot ja ettenägematute tööde reservi jääb ligi 70 000 eurot.
Sel aastal käivitus järgmiseks neljaks aastaks pilootprojektina taluarhitektuuri taotlusvoor, mille maht 100 000 eurot aastas.
Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hakkab riik osaliselt hüvitama mälestise omanikule seda osa kuludest, mis on muinsuskaitseseadusest otseselt tulenev kohustus – objekti uuringute läbiviimine ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Nagu ka eelnevalt mainitud, siis stabiilset talveilma ei paista ega tule ka see nädal. Küll aga on märke stratosfääri soojenemisest, mis viitab polaarpöörise nõrgenemisele...

Uudised

Rahvastikuregistrisse kantud Hiiumaa laste nimed kordavad üleriiklikke nimetrende ühe erandiga, milleks on lemmikuim poisinimi Mattias. Poisinimi Mattias, mida viimase viie aasta jooksul Hiiumaal lastele...

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

Persoon

Kai Kallas (34) töötab Kärdla sadama kail Tareste lahe kaldal. Tema juurde kontorisse pääseb väikesest valgest uksest Yacht Service’i ellingu valges seinas, mida peaaegu...