Connect with us

Uudised

50 000 eurot kultuurimälestiste toetuseks

KARIN KIRTSI
Hiiumaal asuvate kultuurimälestiste omanikud saavad sel aastal riigilt üle 50 000 euro toetust kuue ehitise ja kahe kunstimälestise restaureerimiseks.
Suurima summa, 18 000 eurot eraldas amet Orjaku mõisa peahoone varemete katustamiseks. Suuremõisa juustukoja meierei välismüüri ja juustukoja seina restaureerimistöödeks andis amet 8000 eurot, Käina kirik­aia kabeli katusetöödeks üle 7000 euro ja projekt­dokumenatsiooni koostamiseks sai Puski õigeusu kirik 7000 eurot. Väiksemad summad, vastavalt 2500 eurot ja 2000 eurot, läksid Kogri koolimaja ja Matsi tuuliku avariitöödeks.
Kunstimälestiste meetmest anti 4700 eurot Käina palvela harmooniumi restaureerimiseks. Samuti mingi summa 19. sajandist pärit Kärdla kiriku kantsli restaureerimiseks. Selle töö maksumust pole ära toodud, kirjas on, et töid tehakse vastavalt 2016. aasta septembris kokku lepitud tegevuskavale.
Teiste seas jäid rahastuseta EELK taotlused, milles ühes küsiti tuge Kärdla kiriku vundamentide välis­töödeks ja teises kiriku torni­kiivri restaureerimis­töödeks. Veel küsiti tuge Kärdla reserv­elektrijaama korstna, Puulaiu võrgukuuri, Mihkli talumuuseumi hoonete, Suure­mõisa lauda, Õngu tuuliku ja Kassari kabeli restaureerimistöödeks. Ka need taotlused jäid rahuldamata.
Kogusumma 1,4 miljonit eurot
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuuri­mälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Kokku laekus muinsus­kaitseametile üle 300 toetuse ja taotluste kogusumma oli üle 8 miljoni euro.
“Paljude hoonete remondi­võlg on kasvanud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse,” tõdes ameti peadirektor Siim Raie, et toetusevajadus on suur.
Tänavu said samast taotlus­voorust toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ja kunstimälestised kui ka pühakojad. Vaatamata sellele, et programm “Pühakodade säilitamine ja areng” lõppes eelmisel aastal, toetab muinsuskaitse­amet püha­kodasid edasi samas mahus.
Pühakodade toetuseks eraldab amet sel aastal 645 000 eurot, muude ehitis­mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste toetuseks 626 000 eurot, väärtuslike detailide konserveerimiseks ja restaureerimiseks 95 000 eurot ja ettenägematute tööde reservi jääb ligi 70 000 eurot.
Sel aastal käivitus järgmiseks neljaks aastaks pilootprojektina taluarhitektuuri taotlusvoor, mille maht 100 000 eurot aastas.
Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hakkab riik osaliselt hüvitama mälestise omanikule seda osa kuludest, mis on muinsuskaitseseadusest otseselt tulenev kohustus – objekti uuringute läbiviimine ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.

Veel lugemist:

Uudised

Kütusefirma Olerex varem ööpäevaringselt avatud Kärdla tankla sulgeb nüüd uksed juba kell 23, mis tähendab, et süüa sealt öösel enam ei saa.  Kärdla tankla...

Uudised

Kui paar nädalat tagasi pakkusid jahimehed, et vast on Hiiumaal elanud karu Saaremaale läinud, siis reedel sai Valgu kandis kinnitust, et loom pole ära...

Uudised

Hiiumaa vallavalitsus tegi kolmapäeval otsuse lõpetada töösuhe Kärdla osavalla vanema Aivar Viidikuga ja juba järgmisel päeval töötas tema asemel senine Emmaste osavalla vanem Tiit...

Külalugu

Proovigu vaid keegi öelda, et  Kärdlas asuv Jaburate küla pole küla – nimi teeb kohast koha. Seda kinnitavad tunnustatud jaburoloogid.  Jaburaid on aastate jooksul...