2023. aasta kala on merisiig

Ajakirja Kalastaja eest­vedamisel valiti internetis toimunud rahva­hääletusel 2023. aasta kalaks merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus).

MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla rõõmustas, et teist aastat järjest osutus valituks Hiiumaa rannakalurite pakutud kandidaat – mullu ahven, tänavu siig.
Ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask märkis, et merisiig väärib tähelepanu mitmel põhjusel: „Esiteks on seda kala hakatud viimastel aastatel rohkem uurima ja tänu kalateadlastele saame temast aina rohkem teada. Teiseks on merisiiga hakatud kasvatama ja ta on meie toidulauale tagasi jõudnud.“
Eestis asustatakse merisiiga RMK Põlula Kalakasvanduse poolt peamiselt Pärnu jõkke ning kohalike kalurite eestvedamisel vähesel määral ka Hiiumaa ümbrusesse. Hiiumaal inkubeerib siiamarja ja asustab vastkoorunud maimusid merre ranna­kalur Imre Kivi.
Merisiig koeb oktoobrist detsembrini, ent kliima soojenemine talle hästi ei mõju – soe hilissügis kahjustab marja haudumist, pehme talv ja jahe kevad aga tingivad liiga varajase koorumise ning jätavad vastsed nälga. Kudemistingimuste halvenemise, ülepüügi ja hüljeste tõttu on merisiia saagikus varasemate kümnenditega võrreldes kordades vähenenud.
Meie siiasaake hoiavad paljuski üleval soomlased, kes merisiiga regulaarselt Soome lahte juurde asustavad, tõdes Hanno Kask.
„Siig on viimasel ajal Hiiumaal teema, seda nii kohalik hõredapiiline merisiig kui tihedamapiiline Soome lahe siig,“ kinnitas Tammla. Hõreda­piilise populatsiooni on Hiiumaa kalurid viimasel kahel aastal Euroopa raha toel vastsete kevadise asustamisega turgutada aidanud. Hiiumaa vetesse suviti toituma rännanud Soome lahe siig andis viimasel suvel üsna tugevat tooni rannakalurite püükides.
Hiiumaal püüti möödunud aastal 7,22 tonni siiga, mis on oluliselt rohkem kui üheski teises maa­konnas. Võrdluseks, et Saaremaal püüti
4,25 tonni, Harjumaal 3,14 tonni, Pärnumaal 2,73 tonni ja Läänemaal 2,38 tonni. Eestis kokku siis 23,61 tonni – suur enamus sellest on nn rändsiig ehk Soome lahe siig.
Eesti aasta kala valiti viiendat korda. Varem on tiitlit kandnud jõesilm, lõhe, haug ja ahven. Sel korral sai lisaks Hiiumaa kalurite üles seatud merisiiale hääletada ka latika ja angerja poolt. Esitajateks vastavalt Lõuna-Eesti kalastajate klubi ja Saare­maa kalamehed.