Niisugune on hiidlasest maailmaränduri, filmi- ja meremehe, maadeuurija, seikleja ja romantiku August Tamme päevaraamatu sisu kokku võetuna kohtade arvuna, mida ta 15 aastat peetud päevaraamatus kirjeldab.
Näitusel ripub Urmas Viigi abikaasa Mari Viigi digitaliseeritud kaart, millele märgitud kõik sihtpunktid, mida August Tamm oma päevaraamatus kirjeldab.
Päevaraamat ilmus lagedale umbes kuus aastat tagasi, pärast Augusti abikaasa, kunstnik Urmas Viigi vanaema Liina surma.
Seejärel võtsid abikaasad päeviku ja tegid Hiiumaal läbi teekonna, mida August oma päevaraamatus kirjeldab. Ühe, Villamaal asuva talukoha, leidsid nad vanaisa joonistuse järgi üleski. Ülejäänud kohtades oli lihtsalt mets ja võsa. Hiiumaal elab praegugi August Tamme sugulasi.
Lisaks oma sünnikohale Hiiumaale, kust August Tamme isa pere lahkus 1907. aastal, kirjeldab päevik sündmusi uues kodukohas, Kaug-Idas, aga ka Ameerikas, kus August Tamm muuhulgas kinomehe oskused omandas.
Päevaraamatu vormistas raamatuks Urmas Viik. Raamat on väga huvitav ajastudokument, samas kunstiprojekt, mille illustreerimiseks kunstnik kasutas ka vanaisa joonistusi ja väheseid allesjäänud fotosid.
Urmas Viik rääkis, et kahetsusväärsel kombel läks üsna hiljuti, mõned aastad tagasi, hoiukohast kaotsi suur hulk August Tamme filmirulle ja fotosid, mille väärtus leidmise korral oleks hindamatu.
Raamatu tekst on küll hoolega toimetatud, kuid muutmata on säilitatud tolleaegne kirjaviis. Nii näiteks tähendab sõnaühend “palav pant” tänapäeva suudlust.
Kunstnik jaotas raamatu viieks peatükiks vastavalt vanaisa läbitud teekonnale: Kaug-Idast lahkumine, Eesti elu-olu, uuesti merel, elu New Yorgis, viimane ja kõige salapärasem peatükk käsitleb naasmist Kaug-Idasse ning August Tamme osalemist Kaug-Põhja ekspeditsioonidel filmimehe ja fotograafina.
