Jaanuari algul jagas Kärdlas infot soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.
Hiiu maavalitsuses majas toimunud avalikul kohtumisel rääkis ta sellest, millist kasu saab ühiskond võrdõiguslikkusest ja milliste muredega tasub pöörduda võrdõigusvoliniku poole, kuidas volinik saab inimesi aidata, mida peaks inimene oma õiguste kohta teadma.
Sepper selgitas erinevusi oma kahe töövaldkonna vahel. Ühe osa sellest moodustab kahe võrdse ühiskonnagrupi, naiste ja meeste võrdsete õiguste, kohustuste, vastutuse ja võimaluste tagamise kontroll, teise osa vähemusgruppide, nagu rahvuse, rassi, usu, puude või ea alusel eristuvate isikute kaitse diskrimineerimise eest.
Ta selgitas, et kui sugude puhul puudutab võrdse kohtlemise nõue kõiki eluvaldkondi, välja arvatud pere- ja eraelu, siis vähemusgruppide puhul tuleb tagada võrdsed võimalused töösuhetes, hariduses ja sotsiaalvaldkonnas ning avalikkusele suunatud kaupade-teenuste kasutamisel.
Kohtumisel osales Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kes varem töötas sotsiaalministeeriumi asekantslerina, kelle üheks töövaldkonnaks oli ka sooline võrdõigsulikkus. Sepper kohtus Rahuojaga ka nelja silma all ning tõi talle endistelt kolleegidelt tervitusi.
Eesti naisteühenduste ümarlaua (ENÜ) eesistuja Harda Roosna tutvustas lühidalt ENÜ liikmesorganisatsiooni, Hiiumaa ühenduste naiste ümarlaua tegevust soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Avalikkusele suunatutest on edukamad olnud kaks palgalõheteemalist ühepäevakohvikut, KomproMissid, kust on pärit ka kuulus palgalõhevõileib, ja vaeste kalevivabrikunaiste kohvik Petlemma täht. Lisaks kaks lastevanematehoidu Hiiumaa lastefestivalil, millest üks käsitles poiste ja tüdrukute ebavõrdset kohtlemist lasteaias, teine soolisi stereotüüpe laste elukutsevalikul.
Kuulajate tutvustusringis ütlesid nii mõnedki sotsiaaltöötajad, kes igapäevaselt tegelevad puuetega ja eakate inimestega, et nemad pole diskrimineerimist kohanud. Sepper märkis, et ilmselt pole see võimalik ja diskrimineerimisjuhtu eid lihtsalt ei tunta ära vähese teadlikkuse tõttu.
Nõustamispäev läks korda
Võrdõigusvolinikuga kaasas olnud meedianõunik Nele Meikar ütles, et Hiiumaa nõustamispäev läks korda, inimesi käis nõustamas ja kõik, kes tulid, said jutule. “Hea meel on selle üle, et tuldi küsimustega, mis kuuluvad meie pädevusse. Inimeste teadlikkus oma õigustest ja sellest, millise institutsiooni poole oma murega pöörduda, on hakanud paranema,” nentis Meikar.
Kokkuvõtteid teemade kohta, millega voliniku poole maakondades kõige rohkem pöörduti, tehakse siis kui tiir Eesti maakondadele peale tehtud. “Ühe nõustamispäeva pinnalt ei saa veel üldistada ja konkreetse inimese muret ei pea me õigeks ümber jutustada. Eriti väikestes kohtades võib inimese anonüümsus sel juhul rikutud saada,” selgitas Meikar.
