Harda Roosna | Hiiu Leht Inge Talts ütles, et on alates 1999. aastast esimest korda volikogu istungil T-särgiga ja põhjuseks, et sellel on sõnum. Sinisel T-särgil oli valgetest tuulegeneraatoritest ehk tuugenitest moodustatud suur sõna “EI”, mille keskel väike Hiiumaa ühe tuugeniga ja all tekst “Ei hiigeltuuleparkidele!”.
Talts ütles, et see ei ole ainult tema arvamusdemonstratsioon, vaid meeldetuletus volikogu liikmetele, et 2009. aastal anti Hiiu maavanemale üle 8000 allkirja, mis väljendasid soovi, et Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre hiigeltuuleparke ei tuleks. “Ma arvan, et volikogu liikmetel pole mitte üksnes õigus ja kohustus otsustada valla elu üle, vaid neil on ka kohustus kuulata seda, mida neile öeldakse.”
Avalduse tegi ta seoses sellega, et vallavolikogus oli esimesel lugemisel eelnõu “Ühiste kavatsuste protokolli heaks kiitmine”. Protokolli sisuks Hiiu valla ja Baltikumi suurima tuuleenergia ettevõtte ASi Nelja Energia vastastikused huvid ja koostöövorm Hiiumaast läänes ja põhjas asuvatele madalikele maailma ühe suurema meretuulepargi rajamiseks.
Eelnõu esitledes ütles volikogu esimees Jaanus Valk, et eesmärgiks on kokku leppida tuulepargi arendajaga tingimused, kuidas see oleks ka Hiiumaale kasulik. Ta rõhutas saare energiavarustuse parandamist ja ringtoidet, mille väljaehitamist loodetakse meretuulepargi arendajalt.
Volikogu liige Jaanus Berkmanni andmetel tuleks Kanapeeksi alajaama jaoks leida 3 ha suurune maa-ala, kahe kõrgepingekaabli paigaldamiseks on vaja metsast vabaks raiuda 40+40 m laiune trassikoridor.
Kas meretuulepark on võimalus?
Hiiumaa meretuuleparki esitles vallavolikogu majanduskomisjoni liige Toomas Saal. Ka tema rõhutas, et tuleks vaadata, mis kasu saaks sellest Hiiumaa, Hiiu vald ja iga saare elanik.
Eriti tulusana rõhutas Saal finantsskeemi, mis tooks tulu neile hiidlastele, kes ostavad garanteeritud 15protsendilise tootlusega eelisaktsiaid.
Protokollis seisab, et Hiiu valla elanikel ja valla osalusega energiaühistutel on õigus pärast tuulepargi esimese arenguetapi käivitamist, tootmise ja müügiprotsessi alustamist omandada eelisaktsiaid ja/või võlakirju kuni 17 miljoni euroses nimiväärtuses fikseeritud aastatulususega 15 protsenti.
Saal märkis, et hiidlastel kindlasti pole vaba raha, et kogusumma, 17 miljoni euro eest aktsiaid välja osta, kuid selleks mõeldakse välja finantsskeem, mille kohaselt saavad inimesed aktsiate ostuks laenata pangast raha. Laenu tagatised oleks aktsiad ise, osa tagatisest annaks arendaja, osa inimene ise.
Hiiu Lehte nõustanud finantsspetsialist, kes oma nime all esineda ei soovinud, ütles, et kokkulepe on väga üldsõnaline ning selleks, et hinnata kõiki lubadusi, peaks ettevõte avaldama tasuvusarvutuse ja tehnilised näitajad ning küsida tuleks sõltumatud eksperthinnangud nii projekti tehnilise, õigusliku kui finantsilise lahenduse kohta.
Talts ütles, et teda nõustanud juristi sõnul on ühiste kavatsuste protokollis vigu ja ta küsis, kes selle koostas. Vastusest selgus, et protokoll valmis arendaja juristide ja juhatuse liikmete ning Hiiu valla poolelt valimisliidu Üks Hiiumaa liikmete, Jaanus Valgu, Jaanus Berkmanni, Niels Rattiste ja Toomas Saali panusena.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles, et ministeeriumi andmetel päris selliseid leppeid pole Eestis varem tehtud. “Kindlasti me tervitame seda,” lisas Ruuda.
