HARDA ROOSNA Puskar ütles, et viie bussifirma pöördumisele, milles need hoiatasid, et kui riik rohkem ei maksa, bussiliiklus katkeb, tema alla ei kirjutanud. Kallis kütusehind ja kuidas sellega edasi minna, on siiski murekoht ka nende jaoks. Riik on küll praeguseks leidnud lisarahastuse, kuid umbes poole vähem kui vedajad soovisid.
“Kuna lepinguline valem muutub kaks korda aastas, siis põhimure on see, et selliste hinnatõusuhüpete periood on olnud hästi lühikeses ajas ja võib-olla oleks see mure hoopis murtud, kui lepingus neid valemeid vaadataks üle veidi tihedamini,” tõi Puskar välja ühe võimaluse.
Riigikohtu otsus
Valemi sagedasemat muutmist justkui ei luba riigihangete seadus, aga Puskar viitas hiljutisele Riigikohtu lahendile, mis ehk võimaldaks riigihangetel sõlmitud lepingute hinnaindekseid sagedamini muuta.
Selle aasta 30. mail tegi Riigikohus otsuse OÜ M.K.Reis-X ja Lääne maavalitsus vaidluses lepingu üle, mille osapooled sõlmisid 5. detsembril 2017 üheksaks aastaks Lääne maakonna bussiliiniveo avalikuks teenindamiseks.
Riigikohus leidis, et hankijal on õigus lepingut muuta, kui hankelepingu üldist olemust, nt selle eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning muudatuse väärtus kokku ei ületa 10% teenuste hankelepingu algsest maksumusest.
“Siin peavad advokaadid seda natuke lugema ja selle inimkeelde tõlkima. Minu hinnangul näen ma seal, et seda sageduse muutmist annab selle riigikohtu lahendi kaudu nüüd lihtsasti teha,” ütles Puskar.
Ringiga tagasi lihtne tulla
Puskar rääkis, et liiniveoga alustamine ja Hiiumaa osakonna avamine läks lihtsalt, kuna ta on n-ö teise ringiga Hiiumaal tagasi.
“Natuke probleeme oli busside tehnilise poolega, saime need nüüd seljatatud,” ütles Puskar. “Mõnda tarkvara oli vaja täiendada ja see võttis natuke aega – prooviti ühte ja teist versiooni ja nüüdseks on need mured murtud.”
“Uued bussid on suuremad, mahukamad ja ka keskkonnasäästlikumad – arvan, et Hiiumaa võitis sellest, ja kuna inimesed, kellega tuleb siin asju ajada, on tuttavad – nii bussijuhid kui kontori ja töökoja poole pealt, – siis siin oli seda lihtne teha ja rõõm teha,” ütles ta.
Reisijaid rohkem
Reisijatenumbrid on tema andmetel kasvanud, aga täpset ülevaadet tal pole, kuna ettevõte selle üle arvestust ei pea. “See ei ole minu jaoks praegu kõige tähtsam, kuna me piletitulu ei korja, siis reisijate arvu analüüs on pigem tellijale oluline. Kuidas liinigraafikuid muuta, kuhu juurde, kuhu vähem, kas on suur buss või väike buss, aga on näha, et reisijate arv on kasvanud ja ma arvan, et julgelt kümme-kakskümmend protsenti, nagu juhid ise räägivad,” ütles Puskar.
Hiiumaa valla ühistranspordispetsialist Piret Sedrik ütles, et kui võrrelda näiteks maikuud mulluse, koroonast mõjutatud aasta maikuuga, on kasv 23 protsenti, samas võrdne koroonaeelse 2019. aastaga.
Natuke võiks ka reisija maksta
Küsimusele tasuta ühistranspordi kohta, vastas Puskar, et võib-olla tasuks kaaluda hiljuti Saksamaal kasutusele võetud varianti, kus kõikidele ühistranspordiliikidele kehtestati üks väga soodne piletihind. Ja tehti seda just selle eesmärgiga, et kutsuda inimesi autodest ühistranspordiga sõitma.
“Sõidukordade arv on sel juhul sõltumatu hinnast, ükskõik, kui palju sa sõidad,” lisas Puskar ja pakkus, et aastane kuupilet võiks maksta näiteks 15–20 eurot.
Piret Sedrik ütles, et reisijailt lisaraha küsimisest on vallavalitsuses küll räägitud, kuid praegu pole seda vaja.
“Kui aga valitsus kavatseb riigieelarvet kärpida, siis liinivõrku me vähendada ei tahaks ja sel juhul küsiksime reisijailt raha, et seda säilitada,” ütles Sedrik. “Mitte mingil juhul kilomeetripõhiselt nagu varem, pigem siis kuu- või perioodipileti eest või näiteks üheeeurose sisenemistasuna.”
Tasuta bussisõidust
Kriitikud ütlevad, et tasuta ühistransport on raiskamine ja tuleks ära lõpetada, nagunii sõidetakse ikka autodega edasi, kuna liinivõrk pole sobiv. Hiiumaal tõi tasuta sõit kaasa bussireisijate arvu kasvu, mille koroonapiirangud küll hävitasid. Mida Teie tasuta bussisõidust arvate?
AS Hansa Bussiliinid juhataja Andres Puskar: “Tasuta ühistransport on poliitiline otsus ja nende otsuste kohta on igaühel oma arvamus. Tasuta lõunaid tegelikult olemas ei ole. On olemas kindlasti väga [hinna]tundlikke inimgruppe, kellele peabki sõit olema tasuta. Sellised soodustused olid ka vanasti – kooliealised
lapsed, pensionärid, puudega inimesed ja nende saatjad ja nendele võiks tasuta sõit ka jääda. Kes on vähegi tööinimene võiks ju natukene selle eest maksta. Võib-olla lahendaks see ära ka transpordiameti rahakriitilised mured mõnedes kohtades. Saksamaalt tuli paar päeva tagasi uudis, et seal tehti kõikidele ühistranspordiliikidele ühe hinnaga pilet. [Saksamaa viib alates 1. juunist üleriigiliselt kolmeks kuuks kohalikus ühistranspordis sisse 9 eurot maksva kuupileti, mis on üks meetmeid, korvamaks tarbijatele kasvanud energiahindu – HR] Ja tehti seda just selle eesmärgiga, et kutsuda inimesi autodest ühistranspordiga sõitma. Sõidukordade arv on sel juhul sõltumatu hinnast, ükskõik, kui palju sa sõidad. See säästab energiat, mida me [autoga sõites] kulutame ja liiklusummikud [jäävad ära]. Miks mitte sealt snitti võtta? Teha ka Eestis aastane kuupilet 15 eurot? Meil on orienteeruvalt 200 000 reisijat, kes igapäevaselt ühistransporti kasutavad. Usun, et siis see 3 miljonit eurot, mis sellest 15eurosest või 20eurosest aastasest kuupiletist kokku tuleb, on paljudele taskukohane. Kusjuures võeti vastu ka seadus, et kui tööandja kompenseerib töötajale tema transpordikulu tööle ja tagasi, siis selle pealt ei pea enam erisoodustusmaksu maksma. Nii oleks lausa heameel osta kõikidele töötajatele aastaks see 15eurone kuupilet.”
Küsis HARDA ROOSNA
